koordinaattelgedega. Nende abil on võimalik saada ettekujutus tasandi paiknemisest ruumis: kui tahame joonistada tasandit, siis on selleks sobivaim kuju võrrand telglõikudes. Sirge ja tasand kui alamruumid Ruumi Rn ühe võrra madalamat alamruumi Rn_1 nimetatakse hüpertasandiks. Sirge R1 on ruumi R2 hüpertasand ja tasand R2 on ruumi R3 hüpertasand. II järku jooned. Teist järku joone saab esitada üldvõrrandiga Ax2 +Bxy+Cy2+Dx+E+F=0,kus vähemalt üks kordajatest A, B või C0. Kolmliiget Ax2 + Bxy+Cy2 nimetatakse ruutliikmeks. Teist järku joonteks on ringjoon (A=C ja B=0), ellips (A ja C on sama märgiga),hüperbool (A ja C on erimärgilised) ja parabool (ûks kordajatest A või C=0). II järku jooned. Ellips Def. Ellips on tasapinna R2 nende punktide hulk, millede jaoks kauguste summa kahest antud punktist F1 ja F2, mida nimetatakse fookusteks, on konstantne. x2/a2+y2/b2=1. Ellipsi omadusi: 1. a>c ja kuna a>0, võime oletada, et ka b>0 (pane tähele, et b2 = a2 -c2). 2
= ln + + C. 4 x+1 2(x + 1) x+1 N¨ aide 6.9. Leiame integraali dx. x3 + 2x2 + 3x Lahutades nimetajas oleva hulkliikme teguriteks x3 + 2x2 + 3x = x(x2 + 2x + 3), n¨aeme, et nimetajal on u¨ks reaalne nullkoht x1 = 0. Peale selle sisaldab nimetaja tegurina ruut- kolmliiget, millel reaalsed nullkohad puuduvad. Osamurdudeks lahutuses kirjutame u ¨hekordse reaalse nullkoha jaoks esimest liiki osamurru ja teguriteks lahutamatu ruutkolmliikme jaoks kirjutame kolmandat liiki osamurru. Osamurdudeks lahutuse esitame samasusena x+1 x+1 A Bx + C + 2 . (6.7) x3 2
annaabi.ee 
