Toitumisviisid Talvel toimus see rehetoa ahju kolde/lee kohal rippuvas pajas, suvel aga õueköögis või kojas. Praadimine tekkis seose pliitide ehitamisega 1890ndatest aastatest. Ahjus ja kerisel küpsetatud liha asemel hakati liha ahjus pannil küpsetama ja pliidil pannil praadima. Toiduvalmistamisel olid abiks kolmjalad, millele asetati pajad ja pannid. Päevane toidu hulk ning selle jaotus söögikordadeks olenes mitmest asjaolust: toiduainete varudest ning aastaajast. Sõltuvalt päeva ning sellega seoses ka tööpäeva pikkusest. Nii argi- kui pühapäeval söödi söögikorras alati üks toit. Varahommikul enne põllutöödele minekut võeti linnupetet ehk suutäis leiba. Lõunaks süüakse eelmise päeva ülessoojendatud toit. Õhtusöök oli päeva tugevaim ja anti peale tööde lõppu 9-10 paiku.
Sisukokkuvõte · Minategelane nägi observatooriumist kuidas Marsilt saadeti Maa poole teele tohutu kiirusega miski, mis hiljem selgus olevat kapsel (neid saadeti kümne päeva jooksul kümme) · Kapslid jõudsid üksteise järel Maale, neist väljusid marslased, kes olid palju arenenumad kui inimesed, kompitsatega, pruuni nahaga, suurte silmadega, kehata, Vkujulise suuga. · Marslased ehitasid kaasa võetud osadest sõjamasinad, mis olid hiigelsuured kolmjalad. Neist tulistati kuumuskiiri, millega tapeti inimesi. · Algas inimeste põgenemine marslaste eest. (Oli ka neid kes ei uskunud algul vallutajate olemasolust.) · Minategelane nägi pealt esimese kapsli avanemist, mis toimus tema elukoha, Maybury, lähedal. Ta pääses sealt eluga, erinevalt paljudest teistest. · Mees viis oma naise Leatherhead'i, kus elasid mehe sugulased. Ise üritas kaariku tagasi viia omanikule, kelle
Esemete hoidmiseks kasutati kirste (arca), väärtuslike asjade tarvis oli aatriumis raudümbrisega kaetud kirst. Teistest mööbliesemetest võiks nimetada kandelaabreid, kolmjalgu jt pronksist valmistatud esemeid. Rooma ruumikujunduses kasutati palju tekstiili, sellest valmistati akna- ja ukseeesriideid, mööblikatteid, patju jmsMööbli materjaliks kasutati küpressi, seedrit, tamme, vahtrapuud. Kergeid laudu valmistati pronksist, sidrunipuust ja ka hõbedast. Pronksist olid mitmed istmed, kolmjalad. Osati valmistada vineeri, millega kaeti odavamatest puusortidest valmistatud mööblit. Mööbel oli tihti üle värvitud või kaunistatud nikerduste, pronksivalust ilustuste, intarsia või kullatisega. Aatriumis paiknevad paraadlauad olid enamasti marmorist. VARAKRISTLUS. Rooma arhitektuuri lõpuaastaks võib lugeda aastat 313, mil Constantinus Suur ristiusu riigiusuks kuulutas. Sellest ajast alates saab kõnelda varakristliku arhitektuuri tekkimisest.
annaabi.ee 
