mille saagikust vähendab oluliselt ebajahukaste, kahjustades soomuraka vilju ja lehti. Sellega võitlemiseks pakutakse välja ka alternatiive fungitsiidide kasutamisele (Kostamo et al., 2015). Teises artiklis võrreldakse kahte soomuraka kultiveerimisvõimalust, mille käigus määrati kultiveeritud soomurakate morfoloogilised ja molekulaarsed omadused, leidmaks sobivaimat viisi soomurakate kasvatamiseks (Kostamo, Toljamo, Antonius, Kokko, & Kärenlampi, 2013). Kolmismadar (Galium trifidum) Kokku kaks artiklit. Ühes artiklis kirjeldati mikrosatelliitmarkeri arendamist kolmismadari geneetilise mitmekesisuse uurimiseks (Szczeciska et al., 2012). Teine artikkel kirjeldab setete negatiivset mõju erinevate taimede seemnete idanemisele ja taimekooslustele. Uuringust selgus, kolmismadara seemnete idanemine oli poole meetri sügavusel tugevalt pärsitud (Wang, Wang, Yuan, Lu, & Jiang, 2014). Uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum)
7.4. Soode tähtsus (võimalikud huvigrupid, otseselt soodest sõltuvad liigid, sood kui ohustatud elupaigad) . Huvigrupid: puhkajad, liigikaitsjad, sooteadlased, organiseeritud turistid, marjakorjajad, põllumehed, metsamehed, turbakasutajad, puhta vee kasutajad, soodes elavad ja kasvavad liigid. Soodele omased liigid (mis on ohustatud või LK all) Raudtarn, Turvastarn, Tihe tarn, Lääne mõõkrohi, Kahkjaspunane sõrmkäpp, Kuradikäpp Russowi sõrmkäpp, Soo neiuvaip, Sale villpea,Kolmismadar, sinine emajuur, Hallikas parthein, Lõhnav käoraamat, Sookäpp, Siberi võhumõõk Sammaltaimed Eestis 527 liiki, neist ainult märgaladel 153 (Lk all 25 liiki) Tömphammas, Madal tömpkaanik, Põhja lihthammas, Kunze parbik, Turd-lühikupar Näsa-pungsammal, Tõmmu pungsammal,Weigeli pungsammal Seadusega kaitstud ja/ või ohustatud loomaliigid Kaljukotkas (sm, r), Välja-loorkull (ms, lamm), Soo-loorkull (ms, lamm), Kassikakk (m, r), Väikepistrik (r), Rabapistrik (r) Punajalg-pistrik