Rahandusminister Ivari Padar Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Rahvastikuminister Urve Palo Sotsiaalminister Maret Maripuu 4 Valitsuse eluiga mõjutavad tegurid: · Valitsemise põhiseaduslik ülesehitus. · Parlamendi erakondlik jaotus. Enamusvalitsus enamusvalitsustel on napp häälte ülekaal opositsiooni ees. Euroopas enamlevinud (nt. Mart Laari 1999. aasta kolmikvalitsus). Eesti 1990. aastate valitsused on kõik peale ühe (1998. aasta Mart Siimanni valitsuse) olnud enamusvalitsused. Vähemusvalitsus pole parlamendi enamuse toetust. Õnnestub siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. · Parteispektri iseloom. · Ministrikohtade jaotus erakondade vahel. Euroopa püsivaimad valitsused on Suurbritannias, Luksemburgis (keskmiselt 45 kuud),
koalitsioonipartnerid peavad kindlalt kokku hoidma. Juba väikestest erimeelsustest tingitud 19 Valitsemine ja avalik haldus häälte kaotsiminek parlamendihääletusel võib niisugusele valitsusele ohtlikuks saada. Siiski on just seda tüüpi valitsused Euroopas enamlevinud (ca kolmandik pärastsõjajärgsetest valitsustest). Eestist on sobivaks näiteks Mart Laari 1999. aasta kolmikvalitsus, millel Riigikogus oli 53 toetushäält. Juhul kui erakondade vaated olulistes küsimustes pole põhimõtteliselt erinevad, kutsutakse mõnikord toetuspinna laiendamiseks valitsusse partnereid ka rohkem kui enamuse saavutamiseks tarvis. Selline suur koalitsioon lisab valitsusele stabiilsust, sest ühe partneri erimeelsused või koguni lahkumine ei sea ohtu kogu valitsuse püsimajäämist. Tavaliselt on