juures toimub reaktsioon raudkatalüsaatori toimel. Reaktsiooni tulemusena sisaldab gaasisegu 15% NH3, mis kondenseeritakse jahutamisega. Reageerimata gaas segatakse uue koguse sünteesgaasiga ja protsessi korratakse. Vt lk 416 33. Võrrelge lämmastiku ja fosfori keemilisi omadusi. Millest on need erinevused põhjustatud? N2 on värvusetu, lõhnatu, vees vähelahustuv, keemiliselt passiivne gaas. Püsivus on tingitud aatomitevahelisest kovalentsest kolmiksidemest. Toatemp reageerib ainult mõnede metallidega, moodustades nitride (Li3N, Ra3N2). Hapnikuga toimub ühinemisreaktsioon v kõrgel temperatuuril, halogeenide ja väävliga reageerib kaudselt. Lämmastiku keemilised omadused erinevad oluliselt teiste sama rühma elementide omadustest: kõrge elektronegatiivsus; väike aatomiraadius ja sellest tulenev võime kordsete sidemete moodustamiseks; suur hulk võimalikke oksüdatsiooniastmeid -III...V;
- (NH4)2Cr2O7 → N2 + Cr2O3 + 4H2O jt. - NaN3 lagunemisel (→ kõrgpuhas N2) tööstuses: vedela õhu rektifikatsioonil (aurub enne hapnikku) Avastati, eraldati 1772 Rutherford, Scheele Tootmine, kasutamine – ca 80 milj. t/a peamine kasutusala – NH3 süntees (NH3 → väga paljud N ühendid) 3.14.2. Keemil. omadused Molekulaarlämmastiku N2 passiivsus (püsivus) on tingitud kolmiksidemest N ≡ N Selle aktiveerimiseks (lõhkumiseks) vajalik suur energia (942 kJ/mol) – väga kõrge temp. või elektrilahendus (tº-l 3000ºC dissotsieerunud vaid 0,1% molekulidest) Suhtel. madalal tº-l reageerib ainult mõnede akt. metallidega (näit. Li, Cs), ka kõrgel tº-l sageli vajalik veel katalüsaator 3.14.3. Ühendid 3.14.3.1. Vesinikuga – 3 põhiühendit (otseselt moodustub neist vaid NH3) NH3 H2N - NH2 HN3
annaabi.ee 
