keskele. Seda ümbritseb suur ja avatud Wiltshire maastik, mis paistab silma oma ajalukku läinud sündmustega ja ka sellega, et sellel maal on tegusid teinud mitmed erinevad rahvad, kes kõik on andnud oma osa Stonehenge-le. Stonehenge on ehitatud suurtest sinaka värvusega kiltkividest, mis on arvatavasti kohale toodud Lõuna-Walesi mägedest. Kivid on pandud püstiselt ringi ning nende peale veel risti samasugused kivid. Kõige keskele püstitati kolmikkivi hobuserauakujuliselt, mida on näha ka tänapäeval ning kolmikkivi ette suur roheline liivakivi rahn, mida nimetatakse altarkiviks. Kuna need on üpris hiiglaslikud siis inimesed on hämmingus, et kuid tollal ajal, kui tehnika oli täiesti algeline ja polnud olemas masinaid ega tööriistu, millega neid transportida või tõsta. Arvatakse, et neid transporditi mööda merd ja siis mööda jõgesid sisemaale, täpsemalt mööda Avoni jõge, mis peagu viib Stonehenge välja
kasutati ära kogu kohalik tööjõud. Varem arvati, et seda tegid orjad, ent poolnomaadid ei pidanud orje. Stonehenge'i ehitavad meistrid pidid olema väga 3 osavad, sest selle aja tööriistad olid primitiivsed. Kivid olid risti teiste peale vinnamiseks väga rasked ja nad tuli valmis raiuda piinliku täpsusega, et nad püstistele kividele püsima jääksid. Kõige keskele püstitati kolmikkivi hobuserauakujuliselt, mida on näha ka tänapäeval. Kiltkivid, mis lammutati, paigutati hiljem uuesti megaliitide ringi sisse ning neid võib pidada väikesteks tugisammasteks. Pearingist väljapoole kaevati veel palju auke, kuhu kavatseti paigutada veel suuri kivisambaid, millest pidi moodustuma veel 3 välisringi. See töö jäi siiski katki. Viimased muudatused ehitises tehti umbes 2000 aastat eKr. Selle käigus võeti
tänapäeval. Suurimad neist kaaluvad kuni 26 tonni ja nende kohaletoomiseks kasutati ära kogu kohalik tööjõud. Varem arvati, et seda tegid orjad, ent poolnomaadid ei pidanud orje. Stonehenge'i ehitavad meistrid pidid olema väga osavad, sest selle aja tööriistad olid primitiivsed. Kivid olid risti teiste peale vinnamiseks väga rasked ja nad tuli valmis raiuda piinliku täpsusega, et nad püstistele kividele püsima jääksid. Kõige keskele püstitati kolmikkivi hobuserauakujuliselt, mida on näha ka tänapäeval. Kiltkivid, mis lammutati, paigutati hiljem uuesti megaliitide ringi sisse ning neid võib pidada väikesteks tugisammasteks. Pearingist väljapoole kaevati veel palju auke, kuhu kavatseti paigutada veel suuri kivisambaid, millest pidi moodustuma veel 3 välisringi. See töö jäi siiski katki. · Viimased muudatused ehitises tehti umbes 2000 aastat eKr. Selle käigus võeti väiksemad
Teine ehitusejärk algas 3200 aastat e. Kr. Uutest ehitisest moodustus paralleelne seljakute rida, mis sidus ehitise Avoni jõega. Alguses moodustati kiltkividest ringid, aga need lammutati peagi ja nende asemele toodi hiiglaslikud kivisambad, mis annavad tooni monumendis ka tänapäeval. Suurimad neist sammastest kaaluvad kuni 26 tonni ja nende kohale toomiseks kasutati kogu kohalik tööjõud. Kõige keskele püstitati kolmikkivi hobuseraua kujuliselt, mida on näha ka tänapäeval. Kiltkivid, mis lammutati paigutati hiljem uuesti megaliitide ringi sisse ning neid võib pidada väikesteks tugisammasteks. Pearingist väljapoole kaevati veel palju auke, kuhu kavatseti paigutada veel suuri kivisambaid, millest pidi moodustuma veel 3 välisringi. Mingil saladuslikul põhjusel jäeti see töö siiski katki. Viimased muudatused ehitises tehti umbes 2000 aastat e. Kr
täpsusega, et nad vertikaalsetele rahnudele püsima jääksid. Pearingist väljapoole kaevati veel auke, kuhu kavatseti paigutada veel kivisambaid. Neist pidi moodustuma veel 3 välisringi. Seda tööd ei lõpetatud. Viimased muudatused tehti umbes 2000 aastat eKr. Selle käigus võeti väiksemad kiltkivid tugede kohalt maha ja paigutati praegusesse asendisse ringi keskel. Samal ajal paigutati ühe kolmikkivi ette suur roheline liivakivist rahn, mis on samuti pärit Lõuna- Walesist. Praegu nimetatakse seda rohelist liivakivi altarikiviks. Stonehenge'i kromlehhi otstarbe kohta on püstitatud mitmeid hüpoteese. On arvatud, et ta oli observatoorium, ohvripaik või pühakoda. Tal pidi olema väga tähtis otstarve, sest niisama ei oleks hakanud tuhanded inimesed nägema nii suurt vaeva ja kulutama oma aega.
annaabi.ee 
