selles aatomis elektriline nivoo puudujääk, nn. "auk ", mille tulemusena aatom muutub positiivseks iooniks. Seega on auk samaväärne positiivse laenguga. Elektronid täidavad selle " augu " elektrivälja mõjul, samas jääb mujal vabaks elektroni koht - uus "auk". Toimub suhteline "aukude" liikumine. Niisugust juhtivust nimetatakse p - juhtivuseks ( positiivne laeng ). · Ge ja Si on neljavalentsed elemendid. Kui neid legeerida kolmevalentsete galliumi või indiumiga, siis üks paariselektroonsetest sidemetest jääb põhiaine ja lisandi aatomite vahel puudulikuks ( temas ei jätku ühte elektroni ) ja tekib "auk". Sellepärast on legeeritud pooljuhil lisandisteuktuurist tingituna "aukude" ülekaal. Seda lisandit, mis tekitab p - juhtivuse, nimetatakse akseptoriks. E = 0,08 eV. · Kui pooljuhti legeerida viievalentse elemendiga ( As, Sb, P ), tekib sidemetes
- SUITS (aerosuspensioon) - t/g lahustunud aine vähendab pindpinevust, aine koguneb pinnakihti. pindpinevusega ainete faaside piirpinnale nim adsorptsiooniks on samasuguseid ioone: võib toimida vastasioonide väljavahetamine nt 10-9 - 10-5 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine ning ta Kui vastupidi, siis aine kontsentratsioon pinnakihis on väiksem kui süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside kolmevalentsete vastu, võib potentsiaali märk muutuda lausa on tekkinud kondensatsioonilisel teel.SUDU (SMOG) ruumis. Kui võrdsed, siis c pinnal ja ruumis on sama ja adsorptsiooni eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab vastupidiseks. Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma tööstusrajoonide õhus kondenseerub niiskus tolmu, tahma, tuha jt. ei toimu.
Indeferentsed elektrolüüdid ei muuda olulikselt kolloidosakeste potentsiaalihüpet . Kuna aga vastasioonide kontsentratsioon elektrolüüdi lisamisel suureneb, siis elektriline kaksikkiht surutakse kokku ja alaneb. 0-olekut nimetatakse iseoeletriliseks olekuks, kus elektrilise kaksikkihi paksus alaneb kuni A-kihi paksuseni difusioonikihi kokkusurumise tõttu. ; lisataval elektrolüüdil ei ole samasuguseid ioone: võib toimida vastasioonide väljavahetamine nt kolmevalentsete vastu, võib potentsiaali märk muutuda lausa vastupidiseks. Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks, võrreldes molekulaarsete süsteemidega vähepüsivad. Kineetilist püsivust iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses. Püsivas lahuses on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada
Seega, kui lisame elektroodile indiferentset elektroodi, mis sealjuures sisaldab sama vastasiooni, mis juba on kaksikkihis. Kaksikkiht hakkab õhenema. Uurime mis selle tagajärjel toimub. Nagu näeme, tseeta potentsiaal väheneb. Lõpuks võime järeldada, et suurema raadiusega vastasiooni lisamisel väheneb see veelgi kiiremini. Kui aga vastasiooni peab välja vahetama (vahetusadsorptsioon), siis võib olukord olla teine. Kui vahetada välja ühevalentsed vastasioonid kahe või kolmevalentsete vastu, võib potentsiaal muutuda suurel määral või isegi märki vahetada. Samas vahetamise järgselt jätkub protsess nagu ülal. Mitteindiferentse elektrolüüdi mõju Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Mitteindiferentses elektroodis võib üks ioon lisanduda laengut määravatele ioonidele
käia, et neid lõhkuda. * Plastilisus on mulla omadus muuta välisjõu survel oma vormi ja säilitada seda pärast välisjõu lakkamist. Plastilisus on seda suurem: - mida niiskem on muld - mida rohkem füüsikalist savi sisaldab muld Huumus suurendab liivmuldade plastilisust ja vähendab savide plastilisust. Kuna liivmullad on vähesidusad, siis tuleks talle anda juurde orgaanikat, et sidusust suurendada. Kahe- ja kolmevalentsete katioonide (Ca, Mg ja Fe) sisaldus vähendab plastilisust. VORSTIKESE VOOLIMINE Mitte plastilised 6 mm ei ole võimalik Vähe plastilised 6 mm võimalik, 2 mm mitte Mõõdukalt plastilised 4 mm võimalik, 2 mm mitte Väga plastilised 2 mm võimalik * Mulla sidusus omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata. Väikese sidususega on liivmullad (pudedad), sidusus sõltub samadest omadustest kui plastilisuski
annaabi.ee 
