FEODAALTSIVILISATSIOON · Kristlik ühiskond, mis oli vaenulik ülejäänute vastu. · Katoliiklaseks olemine! Vaenulikkus kõigi ülejäänud uskude vastu. Ideoloogia, mis mõjutas igapäevaelu. · Feodalim. Lääniisanda ja vasalli suhted: vasallile sõjaliste teenete eest kaitse ja toetus, milles oli keskne maavalduse annetamine. · Killustatus, konfliktide ja ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. · Kolmetoimne struktuur: Sõdijad ja nende ülalpidajad. Vaimulikud pidasid sõda inimese suurima vaenlase saatanaga. Palvetajad(preestrid), sõdijad(sõdurid) ja töötegijad(talupojad). · Külaühiskond: kirjaoskamatd, andsid edasi ,,tekste" Suulised suuline pärimus- põlvest põlve Inimesed Periood pani aluse läänemaailmale. 2.SUUR RAHVASTERÄNNE. 1
• Keskaeg kujutas endast mitte ainult usku, vaid ideoloogiat, mis mõjutas igapäevaelu. • Feodalism kui ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasall sai oma isandalt sõjaliste teenete eest kaitset ja toetust • Ühiskonna struktuuris eristusid oratores, bellatores, laboratores - „palvetajad, sõdijad, töötegijad“(preestrid, sõdurid, talupojad). Sisuliselt jagunes nn kolmetoimne struktuur ajastu eripärast lähtudes: sõdijad ja need, kes sõdijaid ülal pidasid, kusjuures vaimulikel käis sõda inimese kõige suurema vaenlase saatanaga. See jaotus püsis kuni Suure Prantsuse revolutsiooni aegse kolme seisuseni ja muutus alles pärast tööstuspööret. • Katoliiklik külaühiskond, valdavalt kirjaoskamatud (kirjapandud tekste asendasid suulised pärimused, mida põlvest põlve edasi anti, mõjutasid ka tekstide vahendusel tänapäeva
· Keskaeg kujutas endast mitte ainult usku, vaid ideoloogiat, mis mõjutas igapäevaelu. · Feodalism kui ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasall sai oma isandalt sõjaliste teenete eest kaitset ja toetust · Ühiskonna struktuuris eristusid oratores, bellatores, laboratores - ,,palvetajad, sõdijad, töötegijad"(preestrid, sõdurid, talupojad). Sisuliselt jagunes nn kolmetoimne struktuur ajastu eripärast lähtudes: sõdijad ja need, kes sõdijaid ülal pidasid, kusjuures vaimulikel käis sõda inimese kõige suurema vaenlase saatanaga. See jaotus püsis kuni Suure Prantsuse revolutsiooni aegse kolme seisuseni ja muutus alles pärast tööstuspööret. · Katoliiklik külaühiskond, valdavalt kirjaoskamatud (kirjapandud tekste asendasid suulised pärimused, mida põlvest põlve edasi anti, mõjutasid ka tekstide vahendusel tänapäeva
annaabi.ee 
