kolmandal kasvuperioodil (5-10). Kokku on arvuline kadu kasvatamisel vastsest kaubakalani 70-80%. Orienteeruv kadu *Vastsed 100 tk. *Samasuviste kadu 40-50%, väljatulek 50-60%, kalade arv 50-60 tk *Üheaastaste kadu 30%, väljatulek eelmisest 70%, kalade arv 35-42 tk. *Kahesuviste kadu eelmisest 25%, väljatulek eelmisest 75%, kalade arv 26-31 tk. *Kaheaastaste kadu eelmisest 10%, väljatulek eelmisest 90%, kalade arv 24-28 tk. *Kolmesuvine kadu eelmisest staadiumist 5-10%,väljatulek 90-95%, kalade arv 22-25 tk. Kalaproduktiivsus *Kalade juurdekasv pinna- või ruumalaühiku kohta. Tiikides arvutatakse seda kg ühe ha, passeinides ja sumpades ühe kuupmeetri kohta. *Looduslik produktiivsus Eesti oludes 80-150 kg/ha. Poolintensiivsel kasvatamisel on produktiivsus 400-850 kg/ha. Kalatoodang Tiigist saadava kala kogus, mis sisuliselt on asustatud kala massi ja sesoonse juurdekasvu summa. Väljendatakse pinnaühikule (kg/ha).
väikseim kolmandal kasvuperioodil (5-10). Kokku on arvuline kadu kasvatamisel vastsest kaubakalani 70-80%. 142 Orienteeruv kadu Vastsed 100 tk. Samasuviste kadu 40-50%, väljatulek 50-60%, kalade arv 50-60 tk Üheaastaste kadu 30%, väljatulek eelmisest 70%, kalade arv 35-42 tk. Kahesuviste kadu eelmisest 25%, väljatulek eelmisest 75%, kalade arv 26-31 tk. Kaheaastaste kadu eelmisest 10%, väljatulek eelmisest 90%, kalade arv 24-28 tk. Kolmesuvine kadu eelmisest staadiumist 5- 10%,väljatulek 90-95%, kalade arv 22-25 tk. 143 Kalaproduktiivsus Kalade juurdekasv pinna- või ruumalaühiku kohta. Tiikides arvutatakse seda kg ühe ha, passeinides ja sumpades ühe kuupmeetri kohta. Looduslik produktiivsus Eesti oludes 80- 150 kg/ha. Poolintensiivsel kasvatamisel on produktiivsus 400-850 kg/ha. 144 Kalatoodang
annaabi.ee 
