ebatasasused. Pärast kihi kuivamist pange kohale plaadid koos veel ühe liimikihiga. Kui matid paigaldatakse vaip-, PVC- või mosaiikporanda alla, võib matid katta isetasanduva seguga. Selle meetodi kasutamisel tuleb matt tugevasti poranda külge teipida, et see isetasanduva segu pinnale ei kerkiks. Pärast küttemattide paigaldamist Mõõtke veel kord kaablisoone ja küttekaabli isolatsiooni takistust ja võrrelge seda originaalväärtusega. Elektriühendused soovitatakse teha kolmesoonelise juhtmega 3x1,5 mm2. Matid võib sisse lülitada alles pärast mördi või isetasanduva segu täielikku kuivamist. Kuivamisaeg on antud tootjajuhistes. Küttemati ühendamine Küttemati võib vooluvõrguga ühendada ainult temperatuuriregulaatori kaudu Küttematti ei tohi ühendada pistikupessa. Mati maandusjuhe (rohe-kollane) tuleb ühendada elektrisüsteemi maandusjuhtmega (rohe-kollane) temperatuuriregulaatori spetsiaalse klemmi abil. Kui sellist klemmi ei ole, tuleb ühendus teha eraldi ja
20 Keskpingekaablite konstruktsiooni näited: kolmesooneline ümber keskjuhtme keerutatud keskpingekaabel (a), kolmesooneline keskpingekaabel (b) ja ühesooneline keskpingekaabel (c) Kolmandana kujutatud keskpingekaabel AXLJ-TT on ühesooneline (joonis 5.20c). Seda kaablit võib paigaldada torudesse, pinnasesse (ka sisse künda) või vette. Kaabel on veetihe nii piki- kui põiksuunas. Konstruktsioonilt on vaadeldav kaabel sarnane joonisel 4.19b esitatud kolmesoonelise kaabliga. Polümeerisolatsiooniga kaablite kõrval on kasutusel eelmistel aastakümnetel paigaldatud paber- õliisolatsiooniga kaablid, mille kaablisooned on isoleeritud viskoosse õliga immutatud paberiga. Paberkaablite puudusteks võrreldes polümeerkaablitega on suurem kaal, õlilekke võimalus, hooldevajadus ja kaablimuhvide väiksem töökindlus. Kasutusel on kaablimuhvid, mis võimaldavad omavahel ühendada paber- ja polümeerkaableid. See lubab välja vahetada ainult osa paberkaablist