Tänapäeva rikkevoolukaitselülitid valmistatakse kompaksete moodulseadmetena. See võimaldab kasutada erinevate firmade seadmeid, sest mõõdud on standardsed. Aparaadid paigaldatakse spetsiaalsetele kilbi komplektis olevatele nn. DIN liistudele. Rikkevoolukaitselülitid valmistatakse kahepooluselistena (1F + N) ja neljapooluselistena (3F + N). Alloleval joonisel on kujutatud rikkevoolukaitselüliti põhimõtteline ehitus. Rikkevoolukaitselüliti läbilõige Valmistatakse ka kolmepooluselisi, mida saab kasutada TN- või TT- juhistikes kahefaasilisel toitel. Kahepooluselise rikkevoolukaitselüliti laius on 2 kohaühikut (1 kohaühik on 17,5mm), kolmepooluselisele oma 3 ja neljapooluselise oma 4 kohaühikut. Valgest või hallist pressplastist kerega rikkevoolukaitselüliti esiküljel on hoob Aparaadi käsitsi sisse- ja väljalülitamiseks või taas isselülitamiseks pärast lüliti rakendumist (joonis 5.2).
võrgust ja kasutatakse ühtlasi jaotusseadme kommuteerimisel. Mootorite käivitamiseks ja reguleerimiseks kasutatakse käivitus- ja reguleerimisreostaate ning takisteid, ballasttakisteid, teekonnalüliteid, mitmesuguseid automaatikareleesid jm. 3.1 KÄSIKÄIVITUSAPARATUUR Käsitsi juhitavateks aparaatideks on vinnaklülitid, ümberlülitid, pakettlülitid, käivituskastid, trummellülitid, kontrollerid ja mitmesugused automaadid. Kahe- ja kolmepooluselisi, mitmesuguse konstruktsiooniga vinnaklüliteid valmistatakse kuni 500 V pingele ja 60 6000 A voolule. Lahtisi keskkäepidemega vinnaklüliteid võib kasutada ainult pinge lülitamiseks ilma koormusvooluta. Külgkäepidemega vinnak- ja ümber- lülitid sobivad võrgu ühendamiseks ja lahutamiseks koormuse all. Külgkäepidemega vinnak- ja ümberlüliteid kasutatakse jaotus- kilpides koormusvoolu lülitamiseks.
annaabi.ee 
