Ühinemisvabaduse komitee on seadnud aga sellisele süsteemile teatud piirid. Komitee on rõhutanud, et kui lepingut laiendatakse kogu tegevussektorile nii, et see vastandub laiendatud lepinguga hõlmatud töötajate enamust esindava organisatsiooni seisukohtadega, piirab see enamust esindava organisatsiooni vabade kollektiivläbirääkimiste õigust. Samuti on komitee rõhutanud, et kollektiivlepingute laiendamisel tuleks tugineda asjakohases sektoris ettevõetava laiendamise tagajärgede kolmepoolsele analüüsile. Esindusorganisatsioonide all peetakse silmas „tööandjate ja töötajate kõige esinduslikumaid organisatsioone, kellel on vaba ühinemise õigus”. Esindusorganisatsioonidel on ILO süsteemis eristaatus ja -positsioon. See ei tähenda aga, et teistel konkureerivatel organisatsioonidel ei oleks ILO konventsioonide nr 87 ja 98 järgi ametiühingute põhiõigusi. Üldiselt ei peeta kõige esinduslikumatele organisatsioonidele eriõiguste andmist
provintsivalitsuse kontrolli all on sisuliselt kogu sisepoliitiline elu. Bosnia keskvalitsus hakkab tegelema eelkõige ühise välispoliitikaga. Vaherahule peab järgnema vaenutsevate rühmituste eraldamine ning järkjärguline demobiliseerimine. Bosnia territooriumi jagamisel kümneks provintsiks saavad moslemid ja serblased kontrolli kolme ning horvaadid kahe provintsi üle. Ülejäänud kaks territooriumi, sealhulgas Sarajevo, hakkaksid alluma kolmepoolsele administratsioonile. ÜRO sõdurid peaksid hoolitsema üldise 9 demilitariseerimise eest ja demokraatlike struktuuride loomine peaks käima ÜRO kontrolli all. Plaanile annab 25. märtsil New Yorgis oma allkirja ka Bosnia president Alija Izetbegovic, kuid Bosnia serblased keelduvad kavaga nõustumast. Selleks ajaks on serblased oma valdusse
annaabi.ee 
