Regulaatorgeenid on geenid, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Struktruurgeenid on geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRna sünteesi. Geneetiliseks koodiks nimetatkse mRNA nukleotiidide koodonite vastavust aminohapetele (valgu molekulis). Koodon ehk triplett koosneb kolmest nukleotiidist, igale aminohappele vastab oma koodon. Antikoodon on tRNA molekuli kolmenukleotiidiline järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. mRNA- informatsiooni RNA, päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse. tRNA- transpordi RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomi. Mutatsioon on kromosoomide arvu või struktuuri muutumisest tulenev genotüübi muutus. Esineb kahte tüüpi mutatsioone: pärilik ehk geneetilised ja mittepärilikud ehk modifikatsioonilised mutatsioonid.
molekulis tekib järsk pööre. Ühelt poolt takistab hüpermodifikatsiooni, teiselt poolt tekib järsk pööre. tRNA struktuur ilus näide, kuidas ruumiline strukuur tagab tema funktsioneerimise - molekuli pikkus 74-92 aluspaari. - esimene nukleotiid on 5’ otsas, antikoodoni moodustavad nukleotiidid 34, 35, 36. Hakatakse nummerdama 5’ otsast. 36. vastab mRNA 1. nukleotiidile. - enne antikoodonit on N 33 - antikoodon (kolmenukleotiidiline), seostub mRNA-ga. - 18. nukleotiid võib olla paljude lisadega - 3’ otsa järjestus CCA – konserveerunud (74, 75, 76 – alati, ükskõik kui palju on nukleotiide tRNA-s) – 4 heeliksit, 3 lingu ja üheahelaline järjestus - sekundaarstruktuur on samuti konserveerunud (ristikheina lehe kuju): - 4 kaheahelalist osa (õlg) ja 4 üksikahelalist piirkonda ( 3 lingu e. aasa ja 4 paardumata nukleotiidi 3’ otsas).
annaabi.ee 
