Riigivõimu korraldasid: I – riigiametnikud ehk magistraadid (2 ametnikku) II – senat (senaatorid eluaegsed), tavaliselt konsulid ja teised kõrged ametnikud III rahvakoosolek ehk komiits 6. ROOMA KEISRIRIIK *1.saj eKr olid Rooma keisririigis sagedased kodusõjad, sest toornil oli mitu omavahel sõdivat sõdur-keisrit ning riik oli liiga suur. Kahe keisriga oleks olnud lihtsam. Samal põhjusel varises ka Rooma vabariik (puudus autoriteet). *60.a eKr loodi triumviraat ehk kolmemehe liit, kuhu kuulusid Caesus, Grassus ja Pompeius. Caesar oli Rooma kõige mõjukam juht. *Keisririigi aeg oli Roomas 30.a eKr - 476.a eKr. Keisririigi perioodi jagatakse varane ja hiline. *Esimene keiser oli Octavianus Augustus. *395.a pKr kujunes ametlikult Ida-Rooma ja Lääne-Rooma riik. *Ristiusk muutus Roomas peamiseks religiooniks. 7. LÄÄNE-ROOMA LANGUS JA BÜTSANTS *4. Sajandi lõpus toimus suur rahvasterändamine, mille põhjustajateks peeti Hunne. Hunnid
Teise ja esimese sajandivahetusel e.Kr. viis väepealik Marius läbi sõjaväe palkamise. Prometaare hakati värbama palgasõduriteks. Relvastuse said sõdurid oma väepealikult. Erru minnes said veteranid maatüki. Sõdurid olid väga tihedalt seotud oma väepealikuga. Senatil puudusid abinõud väepealikute vastu. Kodusõjad ja vabariigi lõpp Algasid katsed kehtestada riigis ainuvõim. Esile kerkisid Grassus, Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid triumviraadi ehk kolmemehe liidu. Pärast seda, kui Grassus oli Aasias sõjakäigul langenud algas Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Pompeius tapeti ja Caesarist sai Rooma riigi ainuvalitseja. Caesar lasi end nimetada diktaatoriks. 44ndal e.Kr. tapsid senaatorid Caesari senati istungi ajal. Taasalgas kodusõda kahe senise Caesari pooldaja Antoniuse ja Octavianuse vahel. Antoniust toetas Egiptuse valitsejanna Kleopatra. Octavianus vallutas 30a. e.Kr. Egiptuse, liitis selle Roomaga ning seda loetakse vabariigi lõpuks
annaabi.ee 
