võlakohustuste töösolemine ja ettetellimine. Uue nimega rahaühiku käibelelaskmine võinuks segadust ainult suurendada. Rahamärkide trükkimiseks peeti sobivaimaks Helsingis asuvat F.Tilgmanni trükikoda, kus töid korraldas kunstnik Theodor Ussisoo. Trükkimist alustati 1919. aasta märtsis. Eelnevalt kinnitas valitsus emissiooni suuruseks 145 miljonit marka, kuid suurte sõjakulude tõttu kujunes maht suuremaks. 9. aprillil tulid ringlusse esimesed kolm miljonit Eesti marka kolmemargaste kupüüridena. Edaspidi edenes rahamärkideks kuulutatud võlapaberite ja kassatähtede käibelelaskmine kiiresti. Märtsi alguseks olid ka mõned kohalikud trükikojad valmis rahatähtede väiksemaid kupüüre trükkima. 2.mail 1919 andis Ajutine Valitsus välja määruse, millega kuulutas ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti marga, Eesti Vabariigi kassatähtede ja rahadeks tunnistatud Eesti Vabariigi võlakohustuste näol. Erandina tuli maksudena vastu võtta Saksa või Vene vahetusraha
Saksa marga. Rahade kujundusliku poole väljatöötamisega tegeles juba detsembris 1918 moodustatud komisjon. Konkursile saatis kavandi kaheksa osalejat, auhinna pälvisid Peet Aren, Kristjan Raud ja Nikolai Triik. Pangatähtede valmistamine algas peaaegu üheaegselt märtsis 1919 Tilgmann &Co litograafias Helsingis ja Paalmani trükikojas Tallinnas. 9. aprillil 1919 tulid ringlusesse esimesed 3 miljonit Eesti marka kolmemargaste kupüüridena. Edaspidi edenes rahamärkideks kuulutatud võlapaberite ja kassatähtede käibelelaskmine kiiresti. 2.mail 1919 andis Ajutine Valitsus välja määruse, millega kuulutas ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti marga, kassatähtede ja rahadeks tunnistatud võlakohustuste näol. Erandina tuli maksena vastu võtta saksa või Vene vahetusraha. Ühtlasi kaotas kehtivuse Soome, Saksa ja Vene rahade sundkurss. Kodanikud tarvitasid esimestel aastatel marka
annaabi.ee 
