Suur muutus kaasnes uute taimedega, mis Uuest Maailmast kaasa toodi. Euroopa püsis peamiselt nisu ja teravilja peal. Aaker maad (oldi õnnelik kui omati 30 aakrit, mida harida) tootis parimal hooajal 10 vakka nisu. Neli vakka läks maksudeks ja rendiks ning kolm vakka hoiti järgmise aasta seemneks. See tähendas, et perele jäi alles kolm vakka. Ühe keskmise inimese toitmiseks läks aastas 11 vakka, seega kolmelapseline pere vajas ellu jäämiseks kogu 20 aakrilt saadud vilja. Enamus eurooplasi läks öösel magama tühja kõhuga. Maisi tootlikus oli aga kordades suurem - 20-30 vakka aakri kohta. Kõik mida eurooplased ei söönud, söödeti kanadele ja sigadele ning seega saadi korraliku sealiha ja kanamune. Kartulid, nii magusad kui tavalised, tõid suure muutuse. Üks aaker suutis toota 11 000kg küllalt perele ning jäi ka üle, et toita mõningaid sigu. Lisaks kartulitele
Kas pank annab hädasolijatele maksepuhkust? Rahandusminister Ivari Padar teatas paar nädalat tagasi, et hädalistele tullakse üha enam vastu. «Kohtumistel ütlesid pankade esindajad, et juba praegu pakuvad nad osaliselt laenu maksmise ümberkorraldamist ja mõningatel juhtudel ka ajutist intressipuhkust,» märkis Padar Postimehele. Kui aga olukord peaks veelgi halvenema, on ka riik ministri sõnul valmis vajalikke samme astuma. Rasked lahendused Tallinnas elav kolmelapseline pere, kes panga ees hirmu tundes ei julgenud oma nime avaldada, tunnistas Postimehele, et neil lõi jalad alt mehe palga vähenemine. «Seejärel tekkisid raskused laenumaksete tasumisega,» tunnistas pereisa, kes varem teenis Eesti mõistes väga head palka. Kui nad pangast abi otsisid, tabas neid aga külm duss: maksepuhkust ei antud. «Nüüd on suur hirm, et mis edasi saab,» kurtis pere. Arvutused näitavad, et täielik maksepuhkus võib kogulaenu suurendada isegi 75 000 krooni võrra.
annaabi.ee 
