a. keiser Tituse ajal. Mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat, oli ettenähtud gladiaatorite kui ka gladiaatorite ja metsloomade võitluseks. Areen võimaldas korraga välja lasta kuni 3000 paari gladiaatoreid. Colosseum on ellipsikujulise põhiplaaniga hoone, välismüüri kõrgus on 48,5 meetrit, neli korrust pealtvaatajatele, esimene imperaatoritele, tema sugulastele, kaaskondlastele, teisel korrusel ratsanikud, kolmandal Rooma kodanikud, neljas vabaks lastud orjadele. Ümar fassaad koosneb kolmekorruselistest arkaadidest, alumised kaared(80) on mõeldud sissepääsudena. o Triumfikaar ehitati puhtdekoratiivseid ehitismälestisi ehk triumfikaari. Tuntuim on Tituse triumfikaar, valmis 81.a. See oli ehitatud Jeruusalemma võidu auks. Ranged, monumentaalsed(küllalt suured), kaetud reljeefidega sõjakäigust. o Keiser Traianuse sammas(38m) laotud ümmargustest marmorblokkidest, kaetud spiraalse reljeefribaga(kogupikkus 200m) Traianuse sõjast Draakiaga
Colousseum on elipsikujulise põhiplaaniga hoone. Kõige pikemast küljest 185 m ja teisest 156 m. Välismüüri kõrgus on 48,5 m. Keskel asus areen, ümberrringi astanguliselt tõusvad kohad pealtvaatajatele.Alumine korrus oli määratud imperaatorile, ta sugulastele, kaaskonnale, senaatoritele. Teisel korrusel olid ratsanikud. Kolmandal Rooma kodanikud. Neljandal vabakslastule, mingi ori, kes tegi midagi. Tegu on ümarfassaadiga. Esikülge pole.Koosneb kolmekorruselistest arkaadidest (kaartest). Neid alumisi kaari on 80 ja mõeldud sissepääsudena. Esimesel korrusel olid dooria sambad, teisel joonia ja kolmandal korintose. Väga levinud olid dekoratiivsed ehistusmälestised triumfikaared. Ehitati nii Roomas kui provintsides. Neid püstitati väejuhtidele Rooma võitude tähistamiseks. Kuulsaim on Tituse triumfikaar. Oli pühendatud Jeruusalemma vallutamise auks. Triumfikaartel on reljeefidena kujutatud sõjakäiku.
annaabi.ee 
