parandama ja häälestama."Pill läts summa" ehk katki, oli August Teppo öelnud. Pärast seda toodi talle teisigi lõõtspille parandada. Esimese pilli tegi ta otsast lõpuni valmis 15-aastaselt. Väidetavalt kasutas ta seal suupilli keeli Vestlusest lõõtsamees Heinar Kahariga selgus, et esimese pilli tegi ta hoopis 17-aastaselt. Väitnud oli seda August Teppo poeg August juunior. See konkreetne pill oli kolmerealine. Ta arendas oma pilli edasi ja tulemuseks oli 4-realine kolmekooriline lõõts. Kust ta need ideed laenas? Eks eelkõige ikka oma peast, mõnikord võttis vaadata ka kellegi teise töö. Mitte kunagi ta aga ei kopeerinud, vaid varieeris, täiendas... Teppo ütles ise oma pilli täiustamise kohta: ,,Mis ma ilosamba tüü näi, toole naksi viil järgi tegema". Kasutatud allikad: 1. Wikipedia. 2013. Lõõtspill. Saadaval http://et.wikipedia.org/wiki/L %C3%B5%C3%B5tspill, külastatud 16.09.2013. 2. Rahvakultuuri Keskus. 2005. August Teppo ja tema lõõtspill
mängimiseks. Heli tekitavad pilli sees metallplaatidel asetsevad keelekesed, mis õhu liikumise mõjul võnkuma hakkavad. Lõõts on viiuli kõrval kõige populaarsem rahvapill Eestis. Eesti lõõtspillideks võib nimetada Eesti kohalike pillimeistrite poolt valmistatud lõõtspille. Need jagunevad kahte peamisse liiki: Teppo tüüpi ehk Võru tüüpi lõõtspill ja liblikapill. Teppo lõõts on Eestile kõige iseloomulikum, see on kolmevõi neljarealine kahe või kolmekooriline diatooniline lõõtspill. Seda tüüpi lõõtsal saab üldiselt mängida ainult kahes mazoorses helistikus. Teppo tüüpi lõõtspill oma särava ja valju heliga, mis sobib hästi vabas õhus mängimiseks. Liblikapillid on Venemaa meistrite toodangu eeskujul valminud lõõtspillid, mille väliskujule on iseloomulik nüride nurkade korpus, luust nupud ning lüüra või liblikakujulised metallkaunistused. Liblikapillid on Teppo lõõtsast mahedama ja vaiksema heliga, kuid nende
annaabi.ee 
