Üks põhjendusi, miks nimetus tekkinud: ,,Riter" tähendab ratsanikku tähtsamad läbisõidutänavad. Elukutsete nimetused, tähtsamate hoonete, objektide järgi. Ka majaomanike ja maavaldajate nimed. XIX-XX vahetus. 19. Sajandil hakkas domineerima poliitiline lähenemine, võivad kajastada ideoloogiat. Esimene Vladimiri tänav suurvürsti auks nimetatud. Hiljem Troonipärija puiestee. Aleksandri tänav Tartus pühendusnimi. Sarnased tänavanimed koondati ühte kanti, kasulik idee. Kolmekeelsus iseseisvas Eestis taandus. Ametlikud tänavanimed olid eestikeelsed. Tõlkeid teistesse keeltesse kasutati 1930ndan. Tõlkenimesid hakati riiklikul tasandil tõrjuma isiku- ja kohanimede eestistamist kõrgajal 1930.aastatel. 1930ndatest alates olid tänavanimed üksnes eestikeelsed, teiskeelsetes tekstides tõlgiti üksnes liigisõna. EV ESIMESED TÄNAVANIMED. Peamiselt eesistati vene ja saksa isikunimesid. Asendati ka halvustavaid nimesid ja võõrsõnu, kohendati keelelist kuju
Paulenhof). Sellele vastukaaluks aga hoogustus kohanimede venestamine: 1891 anti mitmele vallale vene nimi (Kauksi > Aleksandrovskaja, Palvere > Nikolajevskaja, Uuemõisa > Vladimirskaja), 1893 nimetati Tartu Jurjeviks, 1914 arutati teistegi linnade nimede venestamist (mh Tallinn Kolõvaniks jms). Eestikeelse Tartu nime lubamine ajakirjanduses varieerus, sõltudes tsaaririigi üldisest olukorrast (1893 keelati, seejärel lubati, sõjaoludes 1915 uuesti keelati). Kuigi nimede kolmekeelsus üldiselt säilis, hakati ametlikul tasandil üha enam soosima venekeelsed kohanimesid, eriti 1910. aastatest alates. 4.1.2 Kohanimekorraldus Eesti Vabariigis 19181940 Eesti iseseisvumine muutis otsustavalt erikeelsete nimede staatust: ametlike venekeelsete asemele tulid ametlikud eestikeelsed kohanimed. 7. augustil 1920 andis siseminister määruse avalikult väljapandavate nimelaudade, kuulutuste ja kinofilmide pealkirjade (tekstide) kohta; tänavate, turgude ja