Romaani stiili elamute sisustus oli väga lihtne ja napp. Igapäevaste esemete hulgas omab suurt tähtsust kirst, mis asendas laudu, toole, asemeid ja kappe. Hiljem, kui kirst omandas erilise koha teiste sisustuselesemete hulgas, tehti talle küllaltki kõrged jalad ning esipind kaunistati nikerdustega. Sel ajal ilmub mööbel istumiseks olles tervenisti valmistatud treitud detailidest. Peale neljajalgsete toolide eksisteerisid ka kolmejalgsed taburetid. Mööbel värviti eredate värvidega. Vertikaalselt otsa peale paigutatud kirst on kapi prototüübiks. Väikesed lamelõikes valmistatud rosetid, frontoonipoolses küljes olevad grifoonid ja massiivsed metallrautised need on sellise romaani kapi kaunistused. Mööbli tegemiseks kasutati kuuske, seedrit, tamme. Põhja-Euroopa mägistes piirkondades tehti kogu romaani mööbel pehmetest puiduliikidest kuusest või seedrist.
Mööbel. Kreeka originaalmööblist on säilinud mõned üksikuid näidised marmorist teatriistmetest. Mööbli vormid ja tüübid aga on meieni jõudnud reljeefkujutistelt, vaasimaalidelt ning ka Tanagra terrakotakujukeste vahendusel. Tüüpilised mööbliesemed olid voodi, diivan, lamend (kline) , häll, kirst, laud, klapp-pink. Tuntakse ka erilist nn naiste tooli klismos, mis paistab silma kerguse ja elegantsiga, iseloomulikud on väljapoole kaarduvad jalad. Lauad on kerged, tihti kolmejalgsed, allapoole ahenevad jalad lõpevad lõvikäpaga Mööbli materjaliks vaher, samšit, seeder, oliivipuu, palmipuu, pähklipuu ja must puu. Kaunistuseks pronksilustised, ka elevandiluu- ja hõbedaplaadid. ANTIIKAEG. ETRUSKID. Kesk-Itaaliat, peamiselt Etruuriat asustanud mitte-euroopa päritoluga rahvas. Neil oli kõrgel tasemel metallurgia, maaharimine, linnaehitus. Roomlased allutasid nad u. 3.saj eKr. Etruski arhitektuurist, mis mõjutas tugevasti rooma arhitektuuri, võib ettekujutuse saada