professor Snape´i, keda Harry vihkas. Vihkamist, mida Harry tundis Snape´i vastu, võis võrrelda ainult Snape´i vihaga Harry vastu. Lauas oli veel professor Dumbledore, kooli direktor, hõbehallid juuksed ja habe küünlavalguses sätendamas, tore tumeroheline rüü paljude tikitud tähtede ja kuudega kaunistatud. Siis avanesid saali uksed ja sisse astusid esimese klassi õpilased, kõik läbimärjad, värisemas külmast ja hirmust. Professor McGonagall asetas nüüd kolmejalgse tabureti esimese klassi õpilaste ette ning pani selle peale väga vana, määrdunud ja lapitud võlurikübara. See oli Sõõlamiskübar, mis pähe pannes ütles, millisesse Sigatüüka majja ta läheb: Gryffindori, Ravenclawsse, Hufflepuffi või Slytherini. Viimane oli kõige halvema maja, sealt oli aastate jooksul ellu läinud kõige rohkem kurje võlureid ja nõidu, ka Voldemort oli seal majas olnud.
«Kakaakakaa! » Teisest nurgast kähises maa-alune hääl: «Kes see tuli?» «Mina -- Metsa Jaan,» kostis Jaanus ja hakkas häälekõmina järgi edasi kobama. Ta silm oli pimedusega juba veidi harjunud, nii et ta enese ees õlgedest aset märkas, millel hall, kõdunenud vanamees poolküljeli lebas. Tema kõrval lamas veel riidenadiga käetud poiss, kes nähtavasti magas. » «Tasa, tasa!» kähises vanamees, altkulmu magava poisi poole piiludes, ning näitas käega madala kolmejalgse järi peale, mis seina ääres seisis. Jaanus tõmbas järi aseme juurde ja võttis istet. Aga vist oli kanade kaagutamine poisi siiski 63 äratanud. Ta õhkas sügavasti, liigutas ja lõi silmad lahti. «Pagan võtku!» urises vanamees. «Jälle ärkvel!» Jaanus hakkas oma põue ja taskuid mööda kobama, ei leidnud aga midagi. «Kahju,» ütles ta kahetsedes, «täna mul ei ole midagi kaasas. Mu tulemine oli kogemata, üsna ilma mõtlemata.»