Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. Rahvahariduse edendamine Peeti tähtsaks kirjaoskuse levitamist. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas rootsi pastori peres. Ta valdas hästi ka saksa ja eesti keelt. Ta õppis Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis. 1684 asutati Piiskopimõisa seminar kolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Ainsaks õpetajaks oli Forselius. Õpiaeg kestis 2 aastat. Peamine rõhk oli usuõpetusel ning lugemisel. Forselius juurutas uue meetodi lugemisoskuse kiireks omandamiseks üks poiss luges valjusti ette ning teised jälgisid teksti vaikselt. Mõisnikud hakkasid levitame jutte koolide kahjulikkusest. Vastuseisu murdmiseks võttis Forselius ette reisi Stockholmi koos kahe parima õpilasega Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga.
Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. Rahvahariduse edendamine Peeti tähtsaks kirjaoskuse levitamist. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas rootsi pastori peres. Ta valdas hästi ka saksa ja eesti keelt. Ta õppis Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis. 1684 asutati Piiskopimõisa seminar kolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Ainsaks õpetajaks oli Forselius. Õpiaeg kestis 2 aastat. Peamine rõhk oli usuõpetusel ning lugemisel. Forselius juurutas uue meetodi lugemisoskuse kiireks omandamiseks üks poiss luges valjusti ette ning teised jälgisid teksti vaikselt. Mõisnikud hakkasid levitame jutte koolide kahjulikkusest. Vastuseisu murdmiseks võttis Forselius ette reisi Stockholmi koos kahe parima õpilasega Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga.
tuleriidal. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal.[ Peeti tähtsaks kirjaoskuse levitamist. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas rootsi pastori peres. Ta valdas hästi ka saksa ja eesti keelt. Ta õppis Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis. 1684 asutati Piiskopimõisa seminar kolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Ainsaks õpetajaks oli Forselius. Õpiaeg kestis 2 aastat. Peamine rõhk oli usuõpetusel ning lugemisel. Forselius juurutas uue meetodi lugemisoskuse kiireks omandamiseks üks poiss luges valjusti ette ning teised jälgisid teksti vaikselt. Mõisnikud hakkasid levitame jutte koolide kahjulikkusest. Vastuseisu murdmiseks võttis Forselius ette reisi Stockholmi koos kahe parima õpilasega Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga.