Kattetiibadel ja rindmikul on hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Kasv -22 millimeetrini. Niitudel, roosõieliste ja ohakate õitel. Toitub taimelehtedest ja -õitest. Väga head lendajad. Vastsed kasvavad kõdunevas puidus. Ninasarvikpõrnikas Ladinakeelne nimetus on Oryctes nasicornis. Ninasarvikpõrnikas on üks suuremaid (2540 mm). Punakaspruunid läikivad kattetiivad. Isasel laubal tahapoole kaardus sarv, emasel see puudub. Eesseljal on kolmehambane ristmõhn. Vastsed-kuni 12 cm valged tõugud. Elavad kõdunenud puidus, saepurus ja kompostihunnikus. Vastse areng kestab 4 aastat. Lepatriinud Eestis on üle 50 lepatriinuliigi. Levinuim on seitsetäpp-lepatriinu. Toitub enamasti lülijalgsetest. Kasvatatakse aedades, aitab hävitada kahjureid. Ereda värvuse ja mustriga keha. Käpad on 4-lülilised. 200-400 muna. 5-8 päeva jooksul vastsed. 2-4 nädala pärast hakkab nukkumine. Laiujur Leidub eesti seisuveekogudes.
närivad mullas taimede juuri (wikipedia.org). (http://pilt.delfi.ee/album/137469/?view=blog&page=2) Joonis 5 Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) 5. Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis) Meie suurim põrnikas on ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis). Eestis on nad üsna sagedad.Tema pikkus on 2540 mm. Põrnikas on lennuvõimeline. Soojadel suveõhtutel lendab ta sageli valguse peale (wikipedia.org). Isasel on laubal pikk kõver sarv, eesseljal kolmehambane ristmõhn. Neil on punakaspruunid läikivad kattetiivad. Oma suure keha juures on ta siiski lennuvõimeline putukas ja lendab soojadel suveõhtutel. Vastne elab taimekõdus või kompostihunnikus, võib kahjustada taimede, sealhulgas rooside juuri (H.Remm.1984). Vastse nimetuseks on raamatus "Õngitsemine" pakutud ka nime rasvik Rasvikud võivad kasvada väga suurteks, ent õngitsemisel on parimad kuni 25 mm pikkused vastsed. Leitud
annaabi.ee 
