Pingejagur koosneb takistite kogumist, mis on valitud nii, et mõõtmisel ei langeks voltmeetri klemmidele pinget, mis ületab riista nimipinge. Kõrge vahelduvpinge mõõtmisel laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda pingetrafoga. Trafo primaarmähis 1 ühendatakse rööbiti võrku, mille pinget on vaja mõõta. Voltmeeter ühendatakse sekundaarmähise 2 klemmidega. Pingetrafosid valmistatakse ühe ja kolmefaasilistena. Võimsuse mõõtmine: Aktiivvõimsust mõõdetakse elektrodünaamiliste vattmeetritega. Need mõõteriistad leiavad samuti rakendamist võimsuse mõõtmisel alalisvooluahelais. Kui vattmeetri ühe mähise otsad ümber vahetada, muutub pöördemomendi suund. Õige ühendamise tagamiseks on kõigil vattmeetreil üks voolu- ja üks pingemähise klemm märgitud tärniga. Need on nn generaatoriklemmid. Mõõtmistel viimased tavaliselt ühendatakse omavahel
Lülitselementideks on vahelduvvoolu korral kas sümmistor. Vastulülitatud türistoride paar või dioodsild koos türistoriga. Dioodsilla kasutamisel saab läbi ühe türistoriga, juhtelektroonika lihtsustub Alalisvoolu lülitite puhul on ainsaks võimaluks suurevõimsuslikud transistorid Kontaktivabu lüliteid valmistatakse vooludele 2 kuni 80A alalisvoolu lülitustele pingetele 60, 200 ja 350 V, vahelduvvoolule 650 ja 850 V kujundatud on nad kas ühe, kahe või kolmefaasilistena, kontaktivabadel lülititel on ka puudusi: 1. Suuremad lülituskaod U sest pooljuhtelementidel on sisselülitatud reziimis pingelang kuni 2 V tarbija tööreziimi see nimetamisväärselt ei mõjuta kuid lülitis endas tekitab märgatav soojuse hajumine, mis tõttu paigutatakse võimsamad kontaktivad lülitid radiaatoritele. Puuduseks on ka asjaolu, et pooljuht elemendid juhivad välja lülitatud olukorras
annaabi.ee 
