- 800. KG/(M*M*S) 8.GAASIKAIGU LAIUS - 5.67 M 9. SYGAVUS (KORGUS) - 5.60 M 10.TORUDE VALISDIAMEETER - 32. MM 11. SEINAPAKSUS - 5. MM 12. LUBATUD RISTISAMM - 64. - 80. MM 13.AURU KULU - 55.5 KG/S 14.ARVUTUSLIK KYTUSE KULU - 4.45 M**3/S 15.KYTTEPINNA SOOJUSVASTUVOTT (KJ/M**3) GAASIDELT - 5979.0 KIIRGUSEGA - 195.0 16.GAASIDE MAHT KYTTEPINNAS - 12.26 M**3/M**3 17.GAASIDE OSAMAHUD KYTTEPINNAS VEEAUR - 0.178 KOLMEAATOMILISED GAASID - 0.082 18.LENDTUHA KONTSENTRATSIOON GAASIDES - 0.00 G/M**3 ARVUTATUD SUURUSED ----------------------------------- 1.KYTTEPINNA TOONAITAJAD 19.KESKM. SOOJUSLIK ERIKOORMUS - 24.1 KW/M**2 20.KESKM. TEMPERATUURIDE VAHE - 243.3 K 21.SOOJUSLABIKANDETEGUR - 99.5 W/(M*M*K) 22.SOOJUSYLEKANDETEGURID W/(M*M*K) KONVEKTIIVNE - 107.3 KIIRGUSLIK - 16.2 SISEMINE - 2255.5 23.SOOJUSLIKU EFEKTIIVSUSE TEGUR - 0.850 24.AURU MASSKIIRUS - 432.0 KG/(M*M*S) 25
kus Dv on kontuurisisenenud vee kogus, kg/s, Da kontuuris tekkinud auru kogus, kg/s, x auru kuivusaste, kg/kg. 23. Sooju sv a h etu s katlas, sooju s ül e k an d e intensiivista . min e Traditsioonilistes kolletes toimub soojusvahetus koos kütuse põlemisega. Kiirguse allikateks koldes on: · põlevad süsivesinikud, · gaasilised kolmeaatomilised põlemisproduktid (CO2, SO2, H2O), · hõõguvad koksi-, tuha- ja tahmaosakesed · hõõguv koksikiht restpõletamise korral Kaheaatomilised gaasid praktiliselt soojust ei kiirga. Kolde soojusvahetuse arvutuse võib jagada kontrollarvutuseks ja konstruktorarvutuseks. Kontrollarvutusel leitakse põlemisgaasi temperatuur koldest väljumisel. Konstruktorarvutuse korral määratakse soojust vastuvõtvate pindade suurus koldes, mis tagab etteantud temperatuuri koldest väljumisel
konvektsiooni osa nii väike et ta jäetakse soojusülekande arvutustes arvestamata. Konvektiivse soojushulga suure osatähtsuse tõttu nimetatakse gaasikäikudes paiknevaid küttepindu auruülekuumendi, vaheülekuumendi, ökonomaiseri ja õhueelsoojendi konvektiivseteks küttepindadeks. Soojusvahetus koldes Traditsioonilistes kolletes toimub soojusvahetus koos kütuse põlemisega. Kiirguse allikateks koldes on: · põlevad süsivesinikud, · gaasilised kolmeaatomilised põlemisproduktid (CO2, SO2, H2O), · hõõguvad koksi-, tuha- ja tahmaosakesed · hõõguv koksikiht restpõletamise korral Kaheaatomilised gaasid praktiliselt soojust ei kiirga. Kolde soojusvahetuse arvutuse võib jagada kontrollarvutuseks ja konstruktorarvutuseks. Kontrollarvutusel leitakse põlemisgaasi temperatuur koldest väljumisel. Konstruktorarvutuse korral määratakse soojust vastuvõtvate pindade suurus koldes,
annaabi.ee 
