Vastus: maksimaalne kasutegur on 30% Ülesanne 4. M=1,5+5*0,1=2kg Ek = 1/2 mv2 = Q h=15m v 02 v2 = 2gh v= 2gh v= 2*9,8*15 = 17,1m/s t=20 oC=293K Q=1/2*2*(17,1)2 = 292,42 s=? s = 292,42/293 = 0,998 Vastus: 0,998 Ülesanne 5. c = const cmv = 29,31 cmp = 37,68 CO2 kolmeaatomiline k = cmp / cmv = 1,29 M(CO2) = 2*16+12 = 44 cv = cmv / M = 29,31/44 = 0,666 cmv = ? cp = cmp / M = 37,68/44 = 0,856 cp = ? Vastus: cp = 0,856 ja cv = 0,666
suurem kui 8 m/s. Määrata soojuskadu Q2 kui väliskeskkonna temperatuur on tv . Algandmed: N2 =54% CO2 =18% t sg =180°C = 453,15K O2 =2,4% V sg 0 =8 m3 /s tv =4°C = 277,15K c kaheaatomiline gaas =29,31 kJ/(kmol·K) c kolmeaatomiline gaas =37,68 kJ/(kmol·K) t0 =0°C= 273,15K p0 =760mmHg m W=8 s Vaja leida d ja Q2 Arvutused: Leian puuduva veeauru osakaalu: 54%+2.4%+18%+x%=100% x%=25,6% Leian kahe- ja kolmeaatomilise gaasi osa: 0,54+0,24=0,78 kaheaatomilise gaasi osa 1-0,78=0,22 kolmeaatomilise gaasi osa Leian moolerisoojuse c: 29,31 37,68
liigõhuteguri α = 2, millest tulenevalt tegelik õhuhulk kilogrammi 20% niiskusega puidu põletamiseks on V = α · V0 = 2 · 3,722 = 7,444 m03/kg. 4. Suitsugaaside koostise ja koguse arvutus tugineb samuti põlemise materjalibilansile nagu ka vajalik õhukogus. Valemid selleks leiduvad samas kirjandusallikas [2, lk 425]. a. Süsihappegaas on kolmeaatomiliste kuivade gaaside üks komponent. Kuna puidus väävlit on imevähe, siis on CO2 ainuke kolmeaatomiline kuiv gaas. VCO2 = 0,01866 Ct = 0,01866 40,198 = 0,750095 m03/kg b. Veeauru maht suitsugaasides võtab arvesse viiel erineval põhjusel sinna sattunud H2O. Õhu- ja kütuseniiskus, kütuses leiduva vesiniku põlemissaadus ja tehnoloogiline aur, mida lisatakse näiteks küttepindade puhastamisel lendtuhast suurtes jaamades. VH2O = 0,111 · Ht +0,0124 · Wt +0,0161 · α · V0 =
ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 3. Elementide sümbolid Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest. 4. Lihtained, liitained, metallid, mittemetallid, oksiidid, happed, alused, soolad Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Lihtaine on näiteks kolmeaatomiline osoon (O3). Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Liitained on näiteks vesi (H2O), keedusool (NaCl) ja süsihappegaas (CO2). Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning
annaabi.ee 
