uue stiili pehme ja painduv ümarus. Figuurides ei taotle ta monumentaalset suurust ja väärikust, vaid deformeerib meelega kehavorme. Grünewaldi loodustunnetus on hilisgooti müstiliselt toonitatud naturalism, mis on viidud äärmuseni. Grünewaldi vanim dateeritav töö on "Kristuse narrimine" (1503; Alte Pinakothek, München). Ta suri augustis 1528 Halles. Isenheimi altari keskosa. Detail. u. 1515 Grünewaldi peateos on kuulus Isenheim´i altar Kolmar´i muuseumis, mis valmis u.1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on tsentraalse tähtsusega pilt, mis kujutab Kristust ristil. Nagu viirastus esineb siin ristilöödud Lunastaja heledasti valgustatud figuur öise taeva foonil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Ristist vasemal põlvitab ahastav Maarja Magdaleena, kelle kõrval seisab punases rüüs jünger Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Paremal pool seisab rahulikus
tumedemaks heledam Kunsti tellijad olid kirik ja Itaalias oli kunsti tellijaks valitsejad, ka jõukad kirik kuid ka õukond (nt inimesed Medicite perekond) Tähtis on erinevate Kangelasliku isiksuse karakterite jäädvustamine kujutamine Fantaasiaküllus, inimtüüpide Ühtsus ja voolavus valik ja tunnete usutavus Grünewaldi peateos on Isenheim´i altar Kolmar´i muuseumis, mis valmis 1511 a. Suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on tsentraalse tähtsusega pilt, mis kujutab Kristust ristil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Ristist vasakul põlvitab Maarja Magdaleena, kelle kõrval seisab punases rüüs
Matthias Grünewald Teine saksa 16 saj. suurmeister Düreri kõrval on Matthias Grünewald. Ta on sündinud u. 1470-1483, surnud pärast 1530. Ta tegutses Mainzis, Frankfurtis ja Aschaffenburgis. Grünewald on esmajoones maalija, pearõhku oma töödes paneb ta värviprobleemidele ja valguse kujutamisele. Iseloomulik on Grünewaldi kunstile suur ilmekus, tunnete kirglik ning haarav väljendus ja vapustav, traagiline paatos. Grünewaldi peateos on kuulus Isenheim´i altar Kolmar´i muuseumis, mis valmis u.1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on tsentraalse tähtsusega pilt, mis kujutab Kristust ristil. Nagu viirastus esineb siin ristilöödud Lunastaja heledasti valgustatud figuur öise taeva foonil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Ristist vasemal põlvitab ahastav Maarja Magdaleena, kelle kõrval seisab punases rüüs jünger Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Paremal pool seisab rahulikus poosis
annaabi.ee 
