Viis ning esituslaad on arhailised, kuid tekst oma sisult ja vormilt viimistletud. Laulu teksti loomisel ja ettekandmisel oli määrav osa rahvalaulikul. Iga laulik oli kaasautor, laulu arendaja, kes jättis tekstisse oma jälje. Kui regilaulu esimest korda kuulata, võib see tunduda üpris imelikuna, isegi igavana. Regilaul ei jagune salmideks, ridu seob mõtteriim ehk parallelism, st ühes värsis öeldus korratakse teiste sõnadega teises värsis ja mõnikord kolmandaski. Tihti võib kuulda nii vanu sõnu, et ligikaudsest tähendusestki on raske aru saada. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi. Regilaul ei ole selline laul ega muusika, millega me tavaliselt oleme harjunud. Regilaul polegi mõeldud kuulamise jaoks. Seda laulavad lauljad iseendile, mitte kuulajatele.Sellepärast on regilaulu kuulamine raskem kui kaasalaulmine. Regilaule on tuhandeid, kuid nad kõik on ehitatud ühtemoodi. Seetõttu on
et kui tihti selline juhus ikka tärkab. Üks viis teiseni ja viimaks jõudis lugu nii kaugele, et neiu andis abti ihadele järele. Kuid ei teadud ta seda, et munk oli teda varitsenud, ning kui abt lõpuks kutsus mehe enda juurde kutsus, et teda noomida, seletas munk talle , et oli näinud abti sarnast pattu tegemas. Olles mõlemad arukad ja kavalad mehed, jätsid nad teema puutumata ja saatsid naise kloostrist välja. Võib aga arvata, et nad tema nii mõnigi kord sinna tagasi tõid. ka kolmandaski loos oli inimloomuse näiteks iha, kui Prantsuse kuninga südames läkitati tuline kirg markiisi abikaasa vastu. Kuningas külastas markiisi, ning ta ootused ja lootused olid selged, temaga kohtudes, nentis kuningas, et markiis on veel veel ilusam, väärikam ja kombelisem, kui teda on kirjeldatud lugudes, nad sõid, jõid ja rääkisid, kuid naine jäi truuks oma mehele ning näitas oma tarkust, osates kuningale viisakalt,,ei'' öelda.
annaabi.ee 
