KOV õigustloovaid akte nimetatakse PS s 139 lg s 1. KOKS 7 lg 1 kohaselt on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi. Kohaliku omavalitsuse üksus on PS järgi nii kohaliku elu küsimuste kui talle pandu riigielu küsimuse korraldamisel seotud seaduslikkuse põhimõttega, mistõttu tema isiku põhiõigusi riivaval tegevusel peab alati olema seaduslik alus. HMS sätted kehtivad või vastvalt ei kehti sõltuvalt sellest, kas määrusega reguleeritakse avalik-õiguslikke suhteid kolmandante isikutega(määrusel esineb välismõju) või KOV üksuse sisesuhteid. Mõlemal juhul on määruse andmisel vajalik arvestada PS, KOKS, asjaomaste eriseaduste, samuti KOV enda teatud õigustloovate aktide(nt valla/linna põhimäärus) regulatsioone. Vastavalt rakendusvaldkonnale võib eristada KOV üksuse: Põhimäärus Eelarvemäärus Maksumäärus Ehitusmäärus Ametiasutuse põhimäärus
Mis siis, kui sooritusega aetakse ka kolmanda isiku asja? Kui C on A ja B vahelise lepingu järgselt soodustatud isikuks (leping kolmanda isiku kasuks), siis ei saa olla A ja C vahel KAA võlasuhet. Kui aga C ei ole soodustatud isikuks, siis pisut ebaselgem.. * 3-2-1-87-06: C ei peagi olema soodustatud isik.. ikkagi ei ole KAA võlasuhet * 3-2-1-44-11: pigem vastupidine seisukoht... nende kolmandante isikute suhtes, kes ei ole soodustatud isikud, ei ole KAA kohaldamine välistatud. (nii on loogiline kah!) Näited: Kui kohustus tuleneb seadusest, siis üldjuhul KAA-d ei ole (nt vanema kohustus pidada üleval oma last). skeem solidaarvõlgnikega.. kui üks solidaarvõlgnik ära maksab, siis ei ole see teiste võlgnike suhtes KAA (3-2-1-70-06) 35
annaabi.ee 
