Hoolitsuse koha pealt ei ole tähtis õite väljanägemine; tähtsam on neid üldse õitsema saada. Looduses kattub orhideede õitsemine sageli tolmeldajate aktiivsusega ja see omakorda sõltub aastaajast, temperatuurist ning isegi niiskusest (vihmaperioodisest). (1) 8 5.2 Juured Epifüütsetel orhideedel on õhujuured, mida on väga mitu erinevat sorti. Mõned juured ripuvad ainult õhus, teised on surunud end kasvusubstraati, kolmandail on topelt ülesandeid: kinnitada ja toita. Tõelised, terved juured on neil alati kaetud käsnja, poorse valkja katte, velameniga (velamen radicum troopilise epifüütide juurenahk). See moodustab surnud, poorsetest rakkudest, mis imavad endasse vett ja säilitavad seda. Vesi imendub neisse kui käsna ja võimaldab orhideedel elada epifüüdina. (1) Terrestrilistel ehk maas kasvavail orhideedel (geofüütidel) on velamen (valkjas poorne nahk)
Sipelgapesa Kas sa käisid suvel vaikses männikus? Kas sääl nägid mitmekordset maja, milles keerulisi käike üle saja, tuhat tuba peidab sisemus? Nägid, kuis sääl elu kees ja kihas? Kuidas hommikuti uksed löödi lahti? Algas töö, ei keegi saanud mahti, käis kui hiigelvabrik, imeväärne tehas. Tuhat töölist sammub välistööle -- maja suurendada, uuendada tarvis. Teised ümber maja suuris parvis -- kodukaitsjad -- seovad mõõgad vööle. Kolmandail on oma eriala: jahimaadel liigub kütijõuke, toovad saagiks putukaid ja tõuke, kõlbab metsast koju tuua iga pala. Neljandad on karjatalitajad; puude okstel nende kari käib, lehmiks rohelised lehetäid: aiakahjurid ja lehtpuu-hävitajad. Majas ringi kõnnib kuninganna, lõbumatkal käib vaid üks kord aastas, muidu kodutalitusi vaatab, töölistele juhatusi annab. Nõnda kihab suvel vaikses männikus miljonmeheline töökas maja, kus on keerulisi käike üle saja,