keskimselt 41%, on ohtlikud jäätmed. Olmejäätmeid tekkis keskmiselt 481 698 tonni, s.o umbes 360 kg elaniku kohta. Biolagunevaid jäätmeid tekib umbs 10% kogu jäätmetoodangust ehk umbes 2 000 000 tonni. Olmejäätmed tekivad kodumajapidamistes ning selle nende hulka arvestatakse ka sarnased äri- ja kaubandusettevõtetes tekkivad jäätmed. Umbes 60% tekib kodumajapidamistes ja 40% töökohtades. Olmejäätmeist umbes kolmadik on papp või paber, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmadik kõiki muid materjale. Oluline on olmejäätmete sorteerimine. Alates 2008.a 1.jaanuarist on prügilatesse keelatud ladustada sorteerimata prügi. See tähendab, et prügi tuleb koguda liigiti. Olmejäätmed tuleb sorteerida, et oleks tagatud võimalik suur jäätmete taaskasutus. See on vajalik, et jäätmeid efektiivselt taaskasutada ja oluline keskkonna suhtes.
arengu strateegiatesse kirjapandud eesmärke. Vaesus on tihdalt seotud sissetulekutega. Sellepärast ongi nii absouluutse kui ka suhtelise vaesuse määr maapiirkondades suurem kui linnades. Positiivsest küljest on vaesuse lõhed märgatavalt vähenenud viimase 20 aastaga, aga teisest küljest ei ole arengut olnud viimase kümne aasta jooksul. Sellest aspektist lähtudes on riigil mõtlemist ainest küll ning ka arenguruumi. Lisaks on 2011 aasta seisuga ainult kolmadik maakondes suhtelise vaesuse määr riigi keskmisest madalam. See soodustab nendesse piirkondadess rändamist, eelkõige just linnadesse, mis oma korda vähendab veelgi maa piirkondade rahvastiku arvu ja mõjub ka negatiivselt töötasude lõhe suurenemisse. Haridus on tihedalt seotud töötasude suuruse ja töötuks ja vaeseks jäämise riskiga. Autor analüüsis hariduse kättesaadavust ja ka taseme erinevusi regiooniti. Selgus, et
annaabi.ee 
