nimetatakse detonatsiooniks. Detonatsiooniks nimetatakse lööklainet, mille kiirus on väga suur 1500...9000m/s, see oleneb lõhkeaine omadustest. Lõhkeaine liigid Lõhkeaineid jagatakse kolme põhilisse rühma. Esimese rühma moodustavad paiskavad ehk ballistilised lõhkeained, mille detonatsioonikiirus on tavaliselt alla 2000 m/s, näiteks püssirohud. Teise rühma moodustavad brisantlõhkeained , mille detonatsiooni kiirus kiirus on suhteliselt erinev 2000...9000 m/s. Kolmadasse rühma kuuluvad initsieerivad lõhkeained, neid nimetatakse ka primaarseteks etonaatoriteks. Initsieerivate detonatsiooni kiirus on vähemalt 5000 m/s ja neid kasutatakse põhiliselt brisantsete võ iballistiliste lõhkelaengute süütamiseks.
märg) seisuvett. Maapinna lähedase pinnavee tõttu esineb ilmseid sosstumise tunnuseid. Pinnasevee tase on külmumispiirist kõrgemal. Peamiselt esinevad savikad pinnased suhtelise niiskusega üle 0,8wl. Tuleb teha kuivendustöid. Kõik teise paikonna tüübi süvendid ja normidega ettenähtud madalamad muldkehad luuluvad kolmadasse paikonda. Geotehinka alused Pinnase külmakerkelisus Vee külmumine pinnases. Külmakerge- Pinnase mahu muutus. Muldkeha veereziim. Muldkeha asuva niiskuse hilk W ei ole aasta läbi konstantne ja muutub vastavalt valemile. W= (A+B+C)-(D+E+F) A- muldkehale langevate sademete hulk. B- ümbritsevast loodusest juurdevoolava vee imbumine muldkehasse. C- veeaur + seotud vesi + niiskus punnasevee kapillaartõusust. D- vee ärvool muldkehast. E- vee aurustumine muldekalt.
enamasti mindi värvivaeselt realismilt otse üle potsimpressionismi ja rahvusromantikasse. 1930. aastail oli kolme põhitüüpi kunstnike: · Esimest tüüpi kunstnikke võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut. · Teist tüüpi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. · Kolmadasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motive- nagu külamaastikke jne. Lisaks oli ka kunstnike, keda inimeste kujutamisel ei huvitanud ainult värvirõõm, vaid ka psühholoogilised probleemid. 17) ARHITEKTUUR PÄRAST II MAAILMASÕDA. INTERNATSIONAALNE STIIL Mõiste ,,internatsionaalne stiil'' võeti kasutusele USA-s. Sellega tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri ning selle iseloomulikeks tunnusteks peeti
annaabi.ee 
