lahustunud orgaanilised ained on Võrtsjärves peamiselt koha peal tekkinud. Nende ainete hulka väljendavad vee biokeemiline hapnikutarve (BHT) ja dikromaatne oksüdeeritavus. Enamasti on BHT madalam talvel ja kõrgem suvel. Järve lõunaosas on BHT suur aga kevadel, sest Väike Emajõgi kannab sisse rohkesti orgaanilist ainet. Toiteelemendid: Toiteelemendid ehk taimetoitained (P, N, Si) sisalduvad järve vees seotuna mitmesugustes lahustunud, kolloidsetes või tahketes mineraalsetes või orgaanilistes ühendites. Veetaimed ja bakterid omastavad kõige paremini toiteelemetide mineraalseid vorme vees lahustunud fosfaatiooni, ammooniumiooni, nitraatiooni ja ränihappeid. Taimetoitainete varu järves täieneb peamiselt sissevoolu kaudu, vee ja setete vahelise ainete vahetuse kaudu ning taimede ja loomade elutegevuse ja nende jäänuste lagunemisel vabaneva aine kaudu. Võrtsjärve vees
Kuid värvaine väikese sisalduse tõttu on see olnud väga tülikas. Eestis kasvab sinerõigast vaid mõnes kohas rannas ja ta ei oma praktilist tähtsust. Pindaktiivsed ained ja pindade märgumine. Pindaktiivsed ained (PAA) on sellised, mis omavad võimet koguneda mingile faaside piirpinnale. Piirpind on kahe aine vahelise kontakti pind.Pindaktiivsetel ainetel on märkimisväärne mõju nii keemilistele kui ka füüsikalis-keemilistele protsessidele. Eriti neile, mis kulgevad kolloidsetes keskkondades. Mõningaid protsesse (pesemine), kohtame iga päev ka olmes. Pindaktiivsed ained moodustavad vesilahustes mitselle. Looduses on võimalikud järgmised piirpinnad. 1. Vedelik/gaas nt järvepind; 25 2. Vedelik/vedelik õli vee pinnal; 3. Vedelik/tahke tekstiilimaterjalide pesemine; 4. Tahke/gaas suits õhus; 5. Tahke/tahke puit ja kuivanud värv, lakk
annaabi.ee 
