Segusid milles üks aine on jaoutunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks, ehk pihusteks. Need koosnevad analoogiliselt pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest Kolloidlahus- kui pihustatud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest, ning mõõtmed on vahemikus 10-7 kuni 10-5 cm siis on tegemist kolloidlahusega. Palja silmaga aine osakesi ei näe.filtrimisel ei saa kolloidlahusest eraldada pihustunud ainet.nähtavad ultramikroskoobiga, läbiva valguskiirte kimbunähtavus on nähtav Lahus on ühtlane segu, mis kooosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. Suspensioon pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus. ( 10-3nähtavad palja silmaga, hägune, kihistub kiiresti, läbiva valguddkiirte kimbunähtavus on nähtav) ntks tsemendisegu, must kohv, värvid, looduslik vesi
ja halogeeni aatomite vahel. Sama tüüpi ühendite korral sidemete polariseeritavus ksavad siduva elektronpilve tiheduse vähenedes, seega aatomite mõõtmete kasvamisega ja elektronegatiivsuste kahanemistega(suureneb reas HF>HCl>HBr>HI) Polariseeritavuse piirjuhtum on sidemete katkemine ja ioonide teke. Kui katkemisel läheb elektronpaar täielikult üle ühele aatomitest heterolüütiline katkemine. 4. Kolloidlahuste füüsikalised-keemilised omadused Valgushajumine, kolloidlahusest läbi juhitud valgus-kiirtekimbu tee lahuses on näha heleda koonusena. Kolloidlahused on sageli elektriliselt laetud. Tekitades kolloidlahustes elektrivälja, hakkavad osakesed liikuma. Osakeste liikumise saab muuta nähtavaks. Kolloidosakeste suunatud liikumine elektriväljas elektroforees. KL om põhinevad paljud tehnikas kasut võtted kangaste värvimisel, tarbevee puhastamisel koagulandiga(veepuhastusjaamades). 5. Alkeemia Alkeemia periood (IV...XVI 17.saj)
In the science and engineering world, optical density is used to determine the types of materials that make up an object. Engineers and scientists can use optical density to find out more information about the properties of an object, like the components and properties of oil, or in the medical field to examine bacteria and proteins found in a cell. 5. Mis on lahuse hägusus - 6. Millest oleneb kolloidlahusest hajunud valguse intensiivsus - Valguse läbimisel lahusest läbinud valguse intensiivsus on pealelangeva valguse intensiivsusest väiksem. Kui lahuses oleval ainel puudub iseloomulik neeldumine kasutatud lainepikkusel, siis phjuseks on valguse hajumine. Hajumistsentriteks vivad olla nii kolloidosakesed vi ka lahustunud krgmolekulaarsed ühendid. Mtmismeetodit, kus mdetakse otseselt hajunud valguse intensiivsust, nimetatakse nefelomeetriaks
4. Sedimentatsioon ja difusioon. Difusioon on soojusliikumisest tingitud protsess, mille käigus ained kanduvad kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. Difusioon on iseeneslik protsess. Sedimentatsioon. Dispersse faasi osakeste settimine või pinnale tõusmine raskus või tsentrifugaaljõu toimel. Kui Browni liikumisel tekkivate põrgete tulemusena tekivad piisava raskusjõuga osakesed, settivad need kolloidlahusest välja. Liikuma panev jõud on raskusjõud ja osakeste settimist takistab sisehõõrdejõud, mis on proportsionaalne keskkonna viskoossusega. Algul agregeerunud osake liigub kiirenevalt raskusjõu mõjul. Suureneb ka takistusjõud, ühel hetkel nad on võrdsed, kui avaldame vastavad jõud, siis saame lõpuks sedimentatsiooni kiirust kirjeldava avaldise. Osakesed õhus settivad kiiremini kui vees, sest õhu viskoossus on mitu suurusjärku madalam võrreldes veega
vältida osmoosi toimumist[2]. Kolloidlahused, nende püsivus ja ebapüsivus. Kolloidsüsteem ehk kolloidlahus ehk sool on vedela dispersioonikeskkonnaga pihussüsteem, milles pihustunud aine (kolloidi) osakeste mõõtmed on 10-7...10-9 m. Sõltuvalt dispersioonikeskkonnast (nt vesi, orgaaniline vedelik) eristatakse hüdrosoole, organosoole jt kolloidsüsteeme[1]. Keemilist sünteesimeetodit, milles hüdrolüüsi ja polükondensatsioonireaktsioonide tulemusena tekib kolloidlahusest diskreetsetest osakestest või polümeeride ahelast koosnev geel, nimetatakse sool-geel-meetodiks. Sorptsioon. Sorptsioon (ka sorbeerumine, sorbeerimine) on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või tahkes aines või kogunemine tahke aine pinnale. Materjali, milles toimub mingi aine neeldumine, nimetatakse sorbendiks. Sorptsiooni protsess toimub, kuni tekib tasakaal tahke aine
annaabi.ee 
