elektrolüüdi kontsentratsiooni millimoolides liitri kohta. 2. Jämedisperssed süsteemid (lihtdispersioonid, suspensioonid, emulsioonid, vahud, aerosoolid) on süsteemid, mille peenestusaste on < 107 m-1, kuubi serva pikkus on > 10-7 m, süsteemi osakesed sedimenteeruvad kiiresti, eraldatavad tavalise filtreerimisega, on nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ole dialüüsitavad, ei difundeeru. Kolloiddisperssed süsteemid on süsteemid, mille on 107-109 m-1, kuubi serva pikkus on 10- 7 10-9 m. Süsteemi osakesed ei sedimenteeru, läbivad tavalisi filtreid, kuid on eraldatavad ultrafiltreerimise teel, ei dialüüsu ja difundeeruvad halvasti, on nähtavad ultramikroskoobiga. Molekulaardisperssed süsteemid on süs, mille peenestusaste on > 10 9 m-1, kuubi serva pikkus on < 10-9 m. Süsteemi osakesed ei ole eraldatavad filtreerimisel, ei sedimenteeru,
DISPERSSETE SÜSTEEMIDE OPTILISED OMADUSED 1. Millised optilised nähtused ilmnevad valguse langemisel disperssele süsteemile? Millised uurimismeetodid põhinevad nendel nähtustel? Dispersseks nimetatakse süsteemi, mis koosneb vähemalt kahest komponendist, millest üks on väikeste osakestena jaotatud teises. Enamikul juhtudel nimetatakse ülekaalus olevat komponenti dispersioonikeskkonnaks ning hulgalt vähemat1 komponenti dispersseks faasiks. Jämedisperssed süsteemid Kolloiddisperssed süsteemid Molekulaardispers-sed süsteemid Läbipaistmatu Läbipaistev, opalestseeruv Läbipaistev Filtreerub Ei läbi paberfiltrit Filtreerub Heterogeenne Homogeenne Heterogeenne Ei läbi pärgamenti Hajutab Läbib pärgamenti Optiliselt Ei läbi pärgamenti Hajutab valgust (difraktsioon) tühi Püsiv valgust (peegeldumine., Suhteliselt püsiv
määravateks ioonideks. Tekkinud laengu tõttu tõmbuvad tuuma vahetusse lähedusse vastasmärgilised ehk nn. vastasioonid. Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa (vt. disperssete süsteemide elektrilised omadused). 7. Kolloidsüsteemide jaotus, lüofiilsed ja lüofoobsed süsteemid, mitselli moodustumine pindaktiivsete ainete lahustes. Jaotus: Jämedisperssed-, kolloiddisperssed- ja molekulaardisperssed süsteemid. 1. Lüofoobsed süsteemid. Selliste süsteemide korral on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelised molekulaarjõud suhteliselt nõrgad. Vesikeskkonna korral nimetatakse neid süsteeme ka hüdrofoobseteks süsteemideks. 2. Lüofiilsed süsteemid. Nende süsteemide korral on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelised mõjujõud küllaltki suured. Vesikeskkonna korral nimetatakse neid
Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. Dispergeeritud süsteem -üks aine (dispergeeritud aine) on ühtlaselt jaotunud teises aines (dispersioonikeskkonnas). Jämedisperssed süsteemid - 10-5 –10-7 m: Suspensioonid -tahke aine pihustunud vedelikus (savi, liiv- vees); Emulsioonid - üks vedelik teises (rasv piimas) Kolloiddisperssed süsteemid- 10-7 – 10-9 m. 98. Koagulatsioon. Koagulatsioon on kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli. Koagulatsiooni põhjustavad on enamasti füüsikalised tegurid (ultraheli, elektrilised mõjutamised) ja keemilised (koagulantide kasutamine). 99. Adsorptsioon (füüsikaline-, keemiline). Ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal
annaabi.ee 
