äraandmise tasakaalu. Inimene on püsisoojane ehk homoiotermne. Sõltub väliskeskkonna temperatuurist. Keskmiseks kehatemperatuuriks loetakse 37. Aga inimese kehatemp. kõigub ööpäeva piires u 1 kraadi piires, on allutatud ööpäevastele biorütmidele. Kõige kõrgem on õhtupoolikul (nelja-viie-kuue paiku) ja madalam hommikupoole ööd (viie paiku). Peale selle tõuseb naistel kehatemperatuur poole kraadi võrra pärast ovulatsiooni (küpse munaraku väljumine munasarjas kolliiklist). Temperatuuri tõus leiab aset juba 24 tunni möödudes. Kõrgenenuks ( u pool kraadi) jääb ta kuni uue menstruatsiooni tsükli alguseni. Teeb oma kõikumised, aga pool kraadi kõrgemana. Tuleb mõõta temo kehasiseselt (pärasooles). Mõõtmine peaks toimuma hommikuti enne voodist tõusmist. Kõigusoojaste temperatuur on sõltuvuses väliskeskkonna temperatuurist (nt. konn meie kliimas). Jahedamate ilmade saabudes kõigusoojased heidavad talveunne (nende
Termoregulatsioon Mõeldakse protsesse, mis säilitavad püsiva kehatemperatuuri, st soojuse tekke ja äraandmise tasakaalu. Inimene on püsisoojane. Keskmiseks kehatemperatuuriks loetakse 37. Aga inimese kehatemp. Kõigub ööpäeva piires, on allutatud ööpäevastele biorütmidele. Kõige kõrgem on õhtupoolikul (viie-kuue paiku) ja madalam hommikupoole ööd. Peale selle tõuseb naistel kehatemperatuur naistel poole kraadi võrra pärast ovulatsiooni (küpse munaraku väljumine munasarjas kolliiklist). Temperatuuri tõus leiab aset juba 24 tunni möödudes. Kõrgenenuks jääb ta kuni uue menstruatsiooni tsükli alguseni. Kõigusoojaste temperatuur on sõltuvuses väliskeskkonna temperatuurist (nt. konn meie kliimas). Jahedamate ilmade saabudes kõigusoojased heidavad talveunne (nende ainevahetus aeglustub märgatavalt). Inimese kehatemperatuur keha sisemuses on kõrgem kui keha pinnal. Keha pinnal ei ole igal pool temperatuur ühtlane
annaabi.ee 
