Lehed on täiskasvanud puul kuni 10 cm pikkused, vesivõsudel puhuti palju suuremad. Leheserval on terav peen hammastus ning lehe pealmine külg on alati tumedam kui alumine. Lehed on sageli kaardus, nii et kui proovida neid tasasel pinnal siluda, jäävad lehe sisse voldid. Leheroots on punakat tooni ning lehelaba ligidal võib sellel näha kahte suurt nääret. Lehed varisevad küllaltki vara. Varjulistes kohtades hakkavad toomingad vahel juba augustis kolletama. TOOMINGAS SUVEL Suve lõpus on toominga uhked õiekobarad asendunud läikiv-mustjate marjadega (luuviljadega) ning puu jääb võrdlemisi märkamatuks. Toominga marjad on nagu väikesed ploomid, millel on viljaliha söödav, kuid keskel kõva kivi puudub. Viljad on hapukad ja muu toime kõrval ka head vitamiin C allikad. Toominga peamine kahjur on toominga. Ta võib terve puu mähkida oma valgetesse niitidesse, nende sees
rõõmsast meelest paisus rind, kui neil' tervitusi lennul saatis pääsu -- kevadlind... PAISTIS SUVEPÄIKE SÄRAV Õielõikaja Oksakurus pikutas pisikene põrnikas, ootas, millal muutub ilm, puhkeb õunaõie silm. Pungakene avanes, õiekroon säält vabanes. Silmapilk me põrnikas õie keskel munemas. Munast võrsus tõuguke, pisikene, näljane, õie südame ta sõi, kroon siis kolletama lõi. Tõuke palju sigines. Ja kui suvi ligines, jäi neil' täieline võit -- polnud ainust tervet õit. Õunu ei saand väike Mall, kõndis aias puude all, kurtis: ,,Õielõikaja, miks nii paha olid sa!" Seda kuulis tihane, oli väga vihane, ütles: ,,Mall, ma aitan sind, ehk küll olen väike lind!" Tuli jälle kevade, õunapuule pungake. Jälle oksal pikutas pisikene põrnikas.
(Õpilaskirjandist.) tavandilaulud regivärsilise rahvalaulu liik; perekondlikel sündmustel (pulmad, peied) ning rahvakalendri tähtpäevadel (vastlad, jaanipäev, mardipäev, kadripäev jt) ettekantavad laulud. Näiteks: Tulge jaaniku tulele, tulge tulda hoidemaie! Tuli tükib hoone'eie, säde kipub katuselle, tuletükk toasse, hele helk heintesse. Kes ep tule jaanitulele, peeterile paistemaie, saagu tema mardini magama, küünlapäini üksi küljel, ristipäini ringutama! Saagu ta koju kolletama, seina ääre seenetama! (Rahvalaul.) teaduskirjandus üks kirjanduse põhiliike publitsistika ja ilukirjanduse kõrval. Teaduskirjanduse ülesanne on talletada ja levitada teadmisi. See on sündinud inimese huvist enda ja ümbritseva vastu. Teaduskirjandusel on oluline koht ühiskonna, kultuuri ja majanduse arenguloos. Suurem osa teadmiste maailmast on kandunud põlvest põlve just teaduskirjanduse vahendusel. Teadustekstid on näiteks uurimus, teaduslik artikkel, essee.
annaabi.ee 
