paleesse. Paleekompleks oli tõstetud 14m kõrgusele platvormile ja hõlmas kokku ligi 17ha. Tegelikkuses kujutas see endast sakmelise müüriga ümbritsetud kinnist hoonetekompleksi. Kompleksi kuulus ka tsikuraat. Lossi saalide seinad olid kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega. Seal asusid paljud kümblusruumid, käimlad nind samuti oli seal ka keeruline kanalisatsioonisüsteem, mis koosnes vastuvõtukaevust, keraamilistest või seatinast ühendustorudest ja kollektoritest, mille võlvide kõrgus ulatus 1,4 meetrini. Kogu linna ümbritses hammastatud ringmüür, mis oli niivrv lai, et seal oli võimalik hoburakendiga sõita. Sissepääsuväravaid valvasid inimpeadega tiivulised härjad. Arheoloogilistel kaevamistel, mis toimusid alates 1843. aastal on leitud 14m kõrgusel tehisalusel paiknevate ehitiste varemeid, nimelt – Sargon teise palee, ülikumajade ja samuti ka tsikuraadi ja mitme templi omad.
kompressiooni üheks põhjuseks võib olla klappide ebatihedus ja mida saab kõrvaldada silindripea maha monteerimisega ja klappide sooveldamise teel. Täiendav klappide kontroll enne silindripea maha monteerimist viiakse läbi järgmiselt: 1. Mootorilt monteeritakse maha sisse – ja väljalaskekollektorid 2. Mõõdetava silindri kolb viiakse ÜSS asendisse 3. Läbi indikaatorklapi lastakse silindrisse rõhk 5 – 6 kg/cm² 4. Kuulame ege ei kostu kollektoritest õhu susinat. Õhu susin on märk sellest, et klapp pole tihedalt sulgunud ja klapp vajab sooveldada. Kõigepealt demonteeritakse silindripea, eemaldatakse klapivedrud. Puhastatakse klapid, asetatakse pessa tagasi, kusjuures klapi tööpind määritakse kokku sooveldus pastaga ja teostame sooveldust spetsiaalse rakise abil. Sooveldus liigutused on järgmised: 1. pressime klapi oma pesasse 2. teeme pessa presitud klapiga ½ pööret 3
eesmärkidel: toota kõrgema survega auru survealuste katlaosade seinte mõõdukatel paksustel tõsta katla valmidusastet tööks vähendades katla sissekütmiseks vajalikku aega tagada aurutootlikkuse kiire reguleerimise võimalused vastavalt koormuse muutumisele. Kõrge surve all olev töökeha – vesi ja aur – asub leektorukatelde keredega võrreldes palju väiksema läbimõõduga silindrilistes kollektorites ja neid ühendavates toru-kimpudes. Kollektoritest suurim on osaliselt vee, osaliselt auruga täidetud vee-auru kollektor, mille läbimõõt ka suurtel kateldel ei ületa 1200…1500 mm; veekollektorite läbimõõdud on suurusjärgus kuni 200…400 mm ja torude läbimõõdud olenemata katla suurusest tavaliselt vahemikus 20…40 mm. Tänu sellele on veetorukatelde survealuste osade seinapaksused ja 10
annaabi.ee 
