kasutusel ainult lineaarreziim. Selleks, et tagada sisendi ja väljundi võrdeline sõltuvus peab transistor lineaarreziimi jääma ükskõik millise sisendsignaali hetkväärtuse korral. Selle tagamiseks antakse transistorile sobiv alalisvoolureziim, mida nimetatakse tööpunkti fikseerimiseks. 7. Loetlege transistoride piirparameetrid .PC - kollektori suurim lubatud hajuvõimsus. UCER - suurim lubatav kollektoripinge. UCB0 - kollektori ja baasi vaheline suurim lubatav vastupinge. UEB0 - emitteri ja baasi vaheline suurim lubatav vastupinge (tavaliselt 3...5 V). Icmax - suurim lubatav kollektorivool. ICM - suurim lubatav kollektorimpulssvool. 8. Milleks on vajalik bipolaartransistori tööpunkti stabiliseerimine? Joonistage tööpunkti stabiliseerimise emitterkompensatsiooni skeem Transistori fikseeritud tööpunkt vajab ka stabiliseerimist ja seda eelkõige
(takistuse Rk kujul) või siis paikneb kollektoriahelas transistori tööpunkti etteandmiseks vajalik oomiline takisti Rk ning koormustakistus (tarbija) Rt ühendatakse kollektorahelasse mingi sidestuselemendi (näiteks kondensaatori) kaudu, olles vahelduvvoolu mõttes ühendatud rööbiti takistiga Rk. Transistori vahelduvvoolukoormuseks on sellisel juhul Rk ja Rt rööpühenduse takistus. Transistori lähtetööpunkti valik seisneb tema kollektorivoolu ja kollektoripinge kindlaksmääramises selles punktis. Lähtetööpunkti nimetatakse ka jõudepunktiks ning sellele vastavat kollektorialalisvoolu jõudevooluks. Lülituse lähtetööpunkt (LTP) leitakse lülituse arvutamisel grafoanalüütiliselt, kandes transistori väljundtunnusjoontele staatilise koormussirge, mille kaldenurk sõltub koormustakistuse väärtusest ja toitepingest. Seejuures on igale sisendvoolu väärtusele
siirdele tuues kaasa tugevaid väljundvoolu muutusi. Nagu selgus on ühise kollektoriga lülituses väljundpinge sisendpingega faasis (faasinihe 0º). Ühise emitteriga lülitusel on, aga sisend ja väljundpinge vastasfaasis, sest, kui sisendis on positiivne poolperriood, siis suureneb sisendvool ja ka väljundvool. Väljundvoolu suurenemine, aga omakorda suurendab pingelangu koormustakistusel ja kollektoripinge väheneb. See tähendab väljundis tekib negatiivne poolperiood. Ühise baasiga lülitusel annab alalispingeallikas negatiivse pinge, kui signaaliallikal on positiivne poolperiood, siis pingete liitumise tulemusena emitteri ja baasi vaheline pinge väheneb, väheneb emitteri vool samuti kollektori vool ja ka pingelang koormustakistusel ning tulemusena tekkib väljundpinges positiivne poolperiood. See tähendab, ühise baasiga lülitusel on sisend- ja väljundpinge vaheline faasinihe 0.
+1...+2,5 V. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 21 3.4.3 Bipolaartransistoride põhiparameetrid ja liigitus Bipolaartransistoride olulisemad kataloogiandmed on järgmised [2]: Piirparameetrid: 1. PC - kollektori suurim lubatud hajuvõimsus. 2. UCER - suurim lubatav kollektoripinge. 3. UCB0 - kollektori ja baasi vaheline suurim lubatav vastupinge. 4. UEB0 - emitteri ja baasi vaheline suurim lubatav vastupinge (tavaliselt 3...5 V). 5. Icmax - suurim lubatav kollektorivool. 6. ICM - suurim lubatav kollektorimpulssvool. Bipolaartransistore toodetakse lubatud hajuvõimsustele vahemikus 50 W...250 W. Jääkvoolud: 1. ICB0 - kollektori vastuvool. 2. ICE0 - kollektoriahela läbivvool (kollektorivool etteantud kollektoripingel
(Meissner`i skeem) Sellist lülitust nimetatakse trafosidestuses generaatoriks ja seda rakendatakse tava- liselt raadiosagedustel. Häälestatud võnkeringi takistus on puhtaktiivne. Seetõttu, kui baasi ahelas toimib resonantsisagedusega signaal, on kollektoripinge faasinihe 1800 nagu ÜE- takistusastmeski. Baasi- ja kollektoripooli induktiivsidestuse tõttu on kollektoripooli läbiva voolu IK tekitatud vahelduvpinge UB baasipoolil võrdne +-jMIK, kus M on vastastikuse induktiivsuse tegur. Kui valida poolide mähkimissuund nii, et UB = - jMIK , on summarne faasinihe suletud ahelas võimendi
annaabi.ee 
