Teema 3 Pooljuhtseadised 12 6.2.4. Transistori tööpunkt ja koormussirge Bipolaartransistor on vooluga tüüritav elektronseadis. Võimendusreziimis bipolaartransistori emittersiire tuleb pingestada pärisuunas ning sel puhul kulgeb läbi emittersiirde pärivool. Transistori ülesandeks on võimendada tema sisendil olevat signaali ja edastada see võimendatud kujul koormusele, mis võib paikneda kas otse transistori kollektoriahelas (takistuse Rk kujul) või siis paikneb kollektoriahelas transistori tööpunkti etteandmiseks vajalik oomiline takisti Rk ning koormustakistus (tarbija) Rt ühendatakse kollektorahelasse mingi sidestuselemendi (näiteks kondensaatori) kaudu, olles vahelduvvoolu mõttes ühendatud rööbiti takistiga Rk. Transistori vahelduvvoolukoormuseks on sellisel juhul Rk ja Rt rööpühenduse takistus. Transistori lähtetööpunkti valik seisneb tema kollektorivoolu ja kollektoripinge
suurenemist takistada.Tekkiva elektromotoorjõu polaarsus on selline ,et ta lahutub toitepingest ja tööreziim ei muutu enam mööda koormussirget AB vaid vastavalt alumisele ringile (joon.1.13). See reziim ei ole transistorile ohtlik. Kui aga hakkame transistori välja lülitama (sulgema), siis püüab emj säilitada tarbijat läbivat voolu, ning tema klemmidel indutseeritakse emj mis liitub toitepingega. See indutseeritud emj on praktiliselt võrdne toitepingega, ning selle tulemusena kollektoriahelas mõjub kahekordne pinge koos suure vooluga. See reziim võib olla transistorile ohtlik, kuna toimivad üheaegselt suur pinge ja vool. Punktist A liigutakse tagasi paremalt ringiga, ahelaga ajakonstandiga määratud kiirusega. Selles reziimis võib tekkida kas transistori kollektorsiirde läbilöök või lubatava hajuvõimsuse ületamine. Olukorda aitab leevendada koormusega paralleelselt lülitatav diood, mis lühistab
takistada. Tekkiva elektromotoorjõu polaarsus on selline ,et ta lahutub toitepingest ja tööreziim ei muutu enam mööda koormussirget AB vaid vastavalt alumisele ringile (joon.4.14). See reziim ei ole transistorile ohtlik. Kui aga hakkame transistori välja lülitama (sulgema), siis püüab emj säilitada tarbijat läbivat voolu, ning tema klemmidel indutseeritakse emj mis liitub toitepingega. See indutseeritud emj on praktiliselt võrdne toitepingega, ning selle tulemusena kollektoriahelas mõjub kahekordne pinge koos suure 53 vooluga. See reziim võib olla transistorile ohtlik, kuna toimivad üheaegselt suur pinge ja vool. Punktist A liigutakse tagasi paremalt ringiga, ahelaga ajakonstandiga määratud kiirusega. Selles reziimis võib tekkida kas transistori kollektorsiirde läbilöök või lubatava hajuvõimsuse ületamine. Olukorda aitab leevendada koormusega paralleelselt lülitatav diood, mis lühistab
Tekkiva elektromotoorjõu polaarsus on selline ,et ta lahutub toitepingest ja tööreziim ei muutu enam mööda koormussirget AB vaid vastavalt alumisele ringile (joon.4.14). See reziim ei ole transistorile ohtlik. Kui aga hakkame transistori välja lülitama (sulgema), siis püüab emj säilitada tarbijat läbivat voolu, ning tema klemmidel indutseeritakse emj mis liitub toitepingega. See indutseeritud emj on praktiliselt võrdne toitepingega, ning selle tulemusena kollektoriahelas mõjub kahekordne pinge koos suure vooluga. See reziim võib olla transistorile ohtlik, kuna toimivad üheaegselt suur pinge ja vool. 38 Punktist A liigutakse tagasi paremalt ringiga, ahelaga ajakonstandiga määratud kiirusega. Selles reziimis võib tekkida kas transistori kollektorsiirde läbilöök või lubatava hajuvõimsuse ületamine.
annaabi.ee 
