Joon.1.46 S1 Kui väikeseks me ei püüaks ka teha toiteallika sisetakistust, on ta reaalselt olemas (kas või mõni sajandik oomi) ja kuna viimase astme vool on alati kõige suurem, siis tekib sellest voolust sisetakistusel signaali sagedusega pingelang, mis on vaadeldav tagasiside pingena ja see kandub ühise toitejuhtme kaudu kõikidesse astmetesse. Seejuures on olulisemad just kollektorahelate kaudu tekkivad tagasiside ahelad, kuna kollektortakistused on väiksemad kui baasitakistused. Tagasiside ahel TS1 osutub mittekriitiliseks, sest tema poolt tekitatud tagasiside on negatiivne (kolmas aste pöörab signaali 180°), tagasiside TS2 on aga kriitiline, sest seal on faasinihe 2*180°, see on 0° ja tekkiv tagasiside on positiivne. Ka on seal signaal tagasisidesignaaliga võrreldes palju väiksem ja on oht, et tekib kriitiline tagasiside, ning võimendi läheb võnkuma.
või mõni sajandik oomi) ja kuna viimase astme vool on alati kõige suurem, siis tekib Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 44 sellest voolust sisetakistusel signaali sagedusega pingelang, mis on vaadeldav tagasisidepingena ning mis kandub ühise toitejuhtme kaudu kõikidesse astmetesse. Seejuures on olulisemad just kollektorahelate kaudu tekkivad tagasiside ahelad, kuna kollektortakistused on väiksemad kui baasitakistused. Tagasiside ahel TS1 (joonis 6.21) osutub mittekriitiliseks, sest tema poolt tekitatud tagasiside on negatiivne (kolmas aste pöörab signaali 180°), tagasiside TS2 on aga kriitiline, sest seal on faasinihe 2*180°, st 360° = 0° ja tekkiv tagasiside on positiivne. Ka on seal signaal tagasisidesignaaliga võrreldes palju väiksem ja on oht, et tekib kriitiline
RC2 CS1 Usis VT2 VT1 RB2 RB3 RC3 CS3 VT3 RS UTS TS2 TS1 JOONIS 7.27. Kui väikeseks me ei püüaks ka teha toiteallika sisetakistust, on ta reaalselt olemas (kas või mõni sajandik oomi) ja kuna viimase astme vool on alati kõige suurem, siis tekib sellest voolust toiteallika sisetakistusel signaali sagedusega pingelang, mis on vaadeldav tagasiside pingena ja see kandub ühise toitejuhtme kaudu kõikidesse astmetesse. Seejuures on olulisemad just kollektorahelate kaudu tekkivad tagasiside ahelad, kuna kollektortakistused on väiksemad kui baasitakistused. Tagasiside ahel TS1 osutub mittekriitiliseks, sest tema poolt tekitatud tagasiside on negatiivne (kolmas aste pöörab signaali 180°), tagasiside TS2 on aga kriitiline, sest seal on faasinihe 2*180°, see on 0° ja tekkiv tagasiside on positiivne. Ka on seal signaal tagasisidesignaaliga võrreldes palju väiksem ja on oht, et tekib kriitiline tagasiside, ning võimendi läheb võnkuma. Toodust
JOONIS 7.27. Kui väikeseks me ei püüaks ka teha toiteallika sisetakistust, on ta reaalselt olemas (kas või mõni sajandik oomi) ja kuna viimase astme vool on alati kõige suurem, siis tekib sellest voolust toiteallika sisetakistusel signaali sagedusega pingelang, mis on vaadeldav tagasiside pingena ja see kandub ühise toitejuhtme kaudu kõikidesse astmetesse. Seejuures on olulisemad just kollektorahelate kaudu tekkivad tagasiside ahelad, kuna kollektortakistused on väiksemad kui baasitakistused. Tagasiside ahel TS1 osutub mittekriitiliseks, sest tema poolt tekitatud tagasiside on negatiivne (kolmas aste pöörab signaali 180°), tagasiside TS2 on aga kriitiline, sest seal on faasinihe 2*180°, see on 0° ja tekkiv tagasiside on positiivne. Ka on seal signaal tagasisidesignaaliga võrreldes palju väiksem ja on oht, et tekib kriitiline tagasiside, ning võimendi läheb võnkuma
annaabi.ee 
