jõudmiseks. Tegelikult tõtt ei olegi, kui tekivad vastanduvad arusaamad, siis nende puhul vaid üks osa tõest vastandub teise osaga tõest. Ja vastandumine ei ole seega mitte hea ja halva, õige ja vale vahel. Kõikvõimalikud vastuolud ja igasugune paljusus on Milli arvates head ja arendavad. Ei saa demokraatiast lugu pidada ilma aristokraatiata, eraomandist ilma võrdse omandita, individualismist ilma kollektivismita, koostööst ilma konkurentsita, (tänapäeval ka sotsiaaldemokraatiast ilma liberalismita). Mill toob ise endale vastuargumente, ehk Mill räägib Milliga, nagu Hinkus ,,Hukkunud alpinisti hotellist..." Kui inimene ei saa milleski kunagi päris kindel olla, siis võib inimene kaotada otsustusvõime? Ta ei teagi, mida teha või mida mõelda, äkki ta ikkagi eksib? Mill ei kutsu üles teovõimetusele, vaid avatud suhtumisele meie oma mõtetesse. Teine küsimus on, kas saab üldse
selleni jõudmisel. Tegelik arvamuste vastandumine toimub mitte hea ja halva, õige ja vale vahel, vaid tõe ühe osa vastandumine tõe teise osaga. Erinevad arvamused (paljusus üleüldse) on edasiviivad ja arendavad. 94 Demokraatiast ei saa lugu pidada, kui pole reaalset võimalust autokraatiaks, eraomandist ilma ühisomandita, individualismist ilma kollektivismita, koostööst ilma konkurentsita, liberaaldemokraatiast ilma sotsiaaldemokraatiata (loetelu võiks jätkata lõpmatuseni vormis "headusest ilma kurjuseta", "armastusest ilma vihkamiseta"...). Inimene on võimeline arenema, oma teadmisi täiendama. Kui inimesed ei saaks niimoodi vabad olla ja vabalt areneda, siis ei olekski inimkonnal tõtt (või seda, mida antud hetkel peetakse tõeks). Arvamusi ei hinnata tõe, vaid nendesse uskumise tagajärgede kaudu. Usk põrgusse on vajalik, et