Ta ütles 1928 aastal: ,,Me oleme 50 kuni 100 aastat kõrgearenenud riikidele maas." (Winston Chruchhill, Theodore Roosevelt, Joseph Stalin Yalta konverentsil) Mida ta tegi Venemaal negatiivselt ja positiivselt? Positiivselt keskklass kerkis esile, naised võisid teha meeste töid tööstuses tekitas paremat haridust, mis andis Venemaale oma väljaõpetatud tehnikuid kollektiviseerimises oli positiivne joon vaestele oli see, et vaesemad said jagatud kasumit tänu Viie Aasta Plaanile kõik said vähemalt natukenegi süüa Negatiivselt Ta jätsid mõned valdkonnad tähelepanuta, mis hiljem põhjustas suure näljahäda ja miljonid olid näljas. Stalini karm poliitika tähendas, kui inimesed ei vastanud kvootidele jäävad nad tuluta, mis pani töötajaid valetama, kui palju on nad on tooteid tootnud
augustis Karotammega kohtunud. Karotamme juh- Sempertimisel püüdis lasti partei lahti rasketele aegadele vaatamata arvestada ka Kirjanike Liidu esimehe kohalike oludega jakohalt ja tegutseda puhvrina Moskvast tulnud käskude ja Hans keeldude suhtes. Kruus Näiteks ajas Karotamm põllumajanduse vallandan Teaduste Akadeemia kollektiviseerimises aeglasemat ja mitte nii vägivaldset joont, samas kui presidendi üleliiduline kommunistlik ame- parcei nõudis suurtalunike ehk kulakute tipostilt. Väidecavaltnagu likvideerimist, oli 1949. Kruusaasta märtsis Nõukogude Eestis Moskva 1905. aastal Eestis sündinud Käbin oli läinud 10-aastasena Venemaale ja tuli sealt tagasi Nõukogude okupatsiooni ajal 1941. Partei
oli üleliidulises 95 000. Küüdita kontekstis teoksil misega saavutati murrang kollektiviseerimises, meest ja 20 naist. Virumaal Illukal leidis aset omamoodi näidispuhastus regionaalsel Eesti taasvallutamise järel tõusis kohe päeva relvastatud vastuhakk, mitmel pool täheldati tasandil. ning sellele aktsioonile järgnenud hir korrale ka võitlus kodanliku natsionalismiga. laskmist. Tugevdati piirivalvet, et ära hoida muõhkkonnas Tollane Eesti vähenes
Pearõhk rasktööstuse sh sõjatööstuse eelisarendamisele, mistõttu kergetööstuse/tarbekaupade tootmine elanikkonna vajaduste rahuldamiseks teisejärguline. Käsumajandus = majanduse jäik, riigipoolne üksikasjalik juhtimine, mis seisnes: · Plaanimajanduses = majanduse arendamine riigi poolt kehtestatud plaanide alusel; · Industrialiseerimises = suurtööstuse, eelkõige rasketööstuse sh sõjatööstuse forsseeritud/kiirendatud eelisarendamine. · (Sund)kollektiviseerimises = sunniviisiline ühismajandite (kolhoosid, sovhoosid) rajamine, põllumajanduses suurtootmine. Käsumajanduse tagajärjed Eestis/ENSV-s: · Tööstuses: 1. Lammutati kohalike traditsioone, maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus sunniviisiliselt eelisarendati (industrialiseeriti) rasketööstust sissetoodud tooraine ja tööjõu arvel. 2. Täielikult suretati välja erasektor valitsesid suurettevõtted. · Põllumajanduses:
annaabi.ee 
