aastal ja viidi see lõpuni 1945. aasta kevadeks, täiendamine ja parandamine jätkus 1947. aasta suveni. Nõukogulik maareform tähendas maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit. Sammuti võõrandati enamik muust varast ja loomadest. Maade tasuta ümberjagamine suurendas inimestevahelisi pingeid, nõukogude võimule oli see meelepärane, sest see aitaks tulevikus talud kollektiviseerida. Talupoegade õlul olid mitmed koormised ja kohustused. Põllumajandussaadused pidi sümboolse tasu eest riigile müüma teatud koguse põllumajandussaadusi. Suuremate talude normid olid tunduvalt suuremad kui väikestel taludel. Maareformi ajal hakati Eestis moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid ehk sovhoose ja masina-traktorijaamu ja ka hobuselaenutuspunkte. Kolhooside loomine 1947
III-t, selles eest poodi üles ka näiteks Lenini vanem vend ja eeskuju Aleksandr Uljanov (1866- 1887), ent kuna isegi keisri tapmine revolutsiooni ei olnud toonud, siis narodniklik liikumine hääbus. Narodniklusest väljakasvanud poliitiliste gruppide baasil loodi 1901 Sotsialistide-Revolutsio- nääride Partei (esseerid). Selle eesmärk oli sotsialistlik riigikord, kus maa on talupoegadele jagatud väikeste maaomanditena (bolsevike taotlus oli maa kollektiviseerida). Revolutsioon tuli teostada talupoegade poolt. Esseerid kujunesid Venemaa vaeste talunike ja intelligentide seas väga populaarseteks ja olid 1917 seetõttu ka valitsuses. Esseerid oma tegevuses kasutasid aktiivselt terrorit, nende tuntuimad ohvrid olid siseministrid Sipjagin ja Plehve. Tõsine tagasilöök tuli 1908, kui selgus, et esseeride juht Jevno Azef (1869-1918) on salapolitsei (ohranka) agent, kes oli üheaegselt oma kaasvõitlejaid Siberisse saatnud ja riigitegelasi tapnud
annaabi.ee 
