ühesugustena, senikaua kui need objektid on punased. Ja see mõiste jääb alles ka siis, kui maailmas on alles üksainus punane asi või mitte ühtegi enam. Mõtlemise seisukohalt ei kuulu mammut ja elevant erinevatesse klassidesse ainult selle tõttu, kui palju nende esindajaid parasjagu elus juhtub olema. Teisiti öeldes: üldtermin võib rakenduda paljudele objektidele, ent need objektid võivad juhuslikult ka puududa. Üldtermin võib kollektiivselt (kollektiivterminina) tähistada kõiki neid objekte ühe kogumina, millele ta rakendub. Selline termin esineb eesti keeles nii mitmuses kui ka ainsuses. Nt lauses „Ninasarvik suri välja“ esineb üldtermin „ninasarvik“ ainsuses, kuid tähistab kõiki ninasarvikuid. Lause tähendus ei muutuks, kui see termin esineks mitmuses. Üksikterminit saab samas tähenduses rakendada vaid ühele objektile, kusjuures see objekt võib olla tegelik (nt Tallinn), võimalik (võib olemas olla ja võib ka mitte olla, nt
ühesugustena, senikaua kui need objektid on punased. Ja see mõiste jääb alles ka siis, kui maailmas on alles üksainus punane asi või mitte ühtegi enam. Mõtlemise seisukohalt ei kuulu mammut ja elevant erinevatesse klassidesse ainult selle tõttu, kui palju nende esindajaid parasjagu elus juhtub olema. Teisiti öeldes: üldtermin võib rakenduda paljudele objektidele, ent need objektid võivad juhuslikult ka puududa. Üldtermin võib kollektiivselt (kollektiivterminina) tähistada kõiki neid objekte ühe kogumina, millele ta rakendub. Selline termin esineb eesti keeles nii mitmuses kui ka ainsuses. Nt lauses ,,Ninasarvik suri välja" esineb üldtermin ,,ninasarvik" ainsuses, kuid tähistab kõiki ninasarvikuid. Lause tähendus ei muutuks, kui see termin esineks mitmuses. Üksikterminit saab samas tähenduses rakendada vaid ühele objektile, kusjuures see