muusika meetrumit ja rütmi. Tulemused on paremad, kui tegevusega alustatakse juba varases eas. Lisaks meetrumile saab keha kaudu väljendada ka erinevaid temposid , dünaamikat, helikõrgusi, meloodia liikumist, kõlapikkusi ning muusika karakterit. Rütmiline liikumine on otseselt seotud rütmitajuga ning selle arendamisega (Pullerits, 2005). Muusikalis-rütmilise liikumise all vaadeldakse liikumismänge, mis omavad positiivset mõju lapse sotsiaalsele oskusele ja kollektiivsustunde loomisele. Muusikalised mängud aitavad lapsel üle saada hirmust teiste lastega suhtlemisel (Kiilu, 2010). Muusika kuulates kujundatakse erinevaid oskusi: tähelepanu koondamine, et pala lõpuni kuulata; kuulatud pala meeldejätmine ja äratundmine; väljendusvahendite abilpala karakterite määratlemine ning muusika iseloomustamiseks vajaliku sõnavara kujundamine (Muldma, 2008). Last laulu saatel mängitades toetame teda emotsionaalset ja keelelist arengut.
and action) ühiskonnas. Sotsiaalse miljöö kontseptsioon aitas luua põhjuslikke seoseid eri tüüpi sotsiaalsete faktide vahel ja vältida selle seletamist individuaalsete faktidega (Morrison 2006: 190). Anoomia Anoomia Durkheimi järgi viitab ühiskonna ja sotsiaalsete institutsioonide regulatiivsete funktsioonide kahanemisele industriaalse arengu käigus, kui nõrgeneb ühiskonna võimekus tagamaks vajalikul määral sotsiaalseid piiranguid (Morrison 2006:224). Teisisõnu kollektiivsustunde nõrgenemine, ühiskondliku solidaarsuse hajumine, mis võiks tähendada normatiivse regulatsiooni puudulikkust. Anoomia on seega iseloomulik ühiskonna arengu murranguperioodidele, kus kiiresti muutuv ühiskond kaotab regulatiivse võimu oma liikmete üle. Ühiskonna sisemine lagunemine, solidaarsuse nõrgenemine jätab inimesed silmitsi iseenda probleemidega. Durkeimi anoomiteooria väidab, et probleemidega silmitsi seismine tekitab inimestes pingeid ja