Nn kodanlikku perekonda peeti sotsiaalselt kahjulikuks. Alustuseks lõpetati kiriku kontroll abielu üle ja lahutamine lihtsustati. Tagajärjeks oli suurim lahutuste määr maailmas. Püüdes lahendada elamispinna puudujääki, võeti kasutusele nn kommunaalkorterid. Neis oli kõik leiduv elanike poolt jagatav ja ühine isegi riided. Igale perele ärandati üks tuba; köök ja tualett olid ühised. Usuti, et inimesed ühtekokku elama pannes muudetakse nad olemuselt kollektiivsemaks. Tähtis valdkond oli ka haridus. Rõhk asetati teaduse ja majandusvaldkondade õpetamisele praktiliste tegevuste läbi. Lapsed pandi mängima propagandast moonutatud mänge. 8 Lee, 2002 9 10-aastaselt astuti pioneeriorganisatsiooni ja anti tõotus kaitsta kindlalt kommunistliku partei üritust. 1925. a. kuulus sinna iga viies laps ja arv oli tõusuteel.9
2 A. Huimerind (1970) „Võrkpall“, Tallinn, Kommun`st lk 5 3 A. Huimerind (1970) „Võrkpall“ , Tallinna, Kommun`st lk 5 4 Tingituna määrustest muutusid ka mängu tehnika ja taktika. Ilmnes tõsiasi, et alati polnudki arukas just palli kohe üle võrgu sööta, vaid seda mängu sooviti muuta veidikene raskemaks. Hakati kasutama mitut puudet ühel pool võrku, mis muutis mängu kollektiivsemaks. Samuti lisati juurde hüppe tehnikad ja servimise ning vastuvõtu tehnikad. Juba 1934 a. tehti esimene katse, õigemini ettepanek luua rahvusvaheline organisatsioon võrkpallis. See ettepanek võeti vastu XI olümpiamängude päevil Berliinis. 1936. aastal loodi võrkpallialane tehniline komisjon, mille esimeheks valiti Poola föderatsiooni esimees Ravitš-Maslovski. Komisjoni kuulus 13 maad Euroopast, 5 maad Ameerikast ja 4 Aasiast. Alustati