jm haldusorganid Haldusorganite tegutsemise vorm ja organi käsutajad Haldusorganite liigid nende vormi järgi on: asutusena tegutsevad haldusorganid -asutused koguna tegutsevad haldusorganid - kollektiivorganid isikuna tegutsevad haldusorganid - personaalorganid Vt ka HMS § 8 lg 1: Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Asutus, kollektiivorgan ja personaalorgan erinevad üksteisest selle poolest, kuidas need organid on seotud oma käsutajatega. Teisisõnu inimestega, kes oma tegevusega annavad organile teovõime. Kollektiivorganite (kogude) puhul on organi käsutajaks selle liikmed. Organ teeb otsuseid läbi oma liikmete. Milline on ühel või teisel juhul otsustuskord, on reguleeritud kas organi asutanud seaduses, määruses või täpsemalt selle organi põhimääruses või põhikirjas.
(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, meedia) o Horisontaalne kõik võimud on eraldi, lahusus Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim o Vertikaalne Keskvõim - Kohalikvõim kohalik omavalitsus Seadusandlik seaduste vastuvõtmisõigus esindaja on riigikogu. Täidesaatev e täidavad norme, reegleid, mida riigikogu vastu võtab esindaja valitsus (kollektiivorgan) ja Vabariigi president. Kohtuvõim õiguse mõistmine esindajad on kohtuasutused Põhiseaduslikud institutsioonid - o Riigikogu o Vabariigi President o Vabariigi Valitsus o Riigikontroll o Õiguskantsler o Kohus o Kohalik omavalitsus PS ÕIGUSAKTID (peavad olema PS kooskõlas) seadus (peavad olema SEADUSEGA kooskõlas) seadlus määrus otsus korraldus käskkiri
annaabi.ee 
