See printsiip kehtib enamikes Euroopa riikides. Belgias võib olla alaliselt tegutsev läbirääkimiste organ. Pärast KL sõlmimist organ laiali ei lähe. Mõlemad lepingupooled jälgivad seda, et KL oleks täidetud ja KL oleks kättesaadav. Kus kohas ja kui palju KL-i võiks kohaldada. KL-de roll Eestis on väike. Kui vaadata töösuhete struktuuri, siis võib rääkida kolme liiki tööstustest. Esimene, teine ja kolmas tasand. Esimene on metalli tööstus ja füüsiline töö. Seal on kollektiivlepingutel oluline roll. Kollektiivlepingutes määratakse seal paljud tingimused ära. Teine tasand on uuema aja tööstus, kus võetakse kasutusele rohkem keemiat ja siia võib panna ka teenindussektori. Nende puhul hakkab kollektiivlepingute tähtsus kaduma (osad tingimused töölepingust ja osad kollektiivlepingust). Kolmas tasand on digitaalne tööstus, mille puhul ei ole üldse kollektiivlepinguid ja kokkulepped tehakse töölepingutes. Töötülid
läbirääkimisi 7 päeva jooksul vastava teate saamisest. Kollektiivleping jõustub allakirjutamise päevast. Tarhvi saab määrata, kui läbirääkimisi ei alusta tööandja, kui talle teeb selleks ettepaneku tema juures algselt moodustatud ametiühing. Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsminis vastavas andmekogus. Tööandja peab sõlmitud kollektiivlepingut tutvustama kõigile töötajatele. Kollektiivlepingutel on kask osa: normatiivne, mis hülmab töösuhteid reguleerivaid sätteid (tingimused, milles kokkulepiti) ja võlaõiguslik, mis hõlmab poolte õiguseid ja kohustusi (poolte vastutused lepingu täitmata jätmise eest jne). Kollektiivlepingu vastu ei tohi streikida ja peab säilitama töörahu. Ettevõtte üleminekul lähvad kollektiivlepingu kohustused ja õigused üle. Võib täiendada ja muuta ettenähtud korras
annaabi.ee 
