On vastu võetud seadus, mis käsitleb minimaalseid töötingimusi (FLSA). Tööandjal peab olema garanteeritud töötasu, tööaeg, ületunnitöö. Religioonivabadus, kaitse diskrimineerimise vastu. Kollektiivsetes töösuhetes tuleb arvesse võtta, et kollektiivlepingu sätted võivad täiendada töölepingut. Kollektiivleping on Euroopast tulnud nähtus, mis Ameerikasse väga ei sobinud. Kollektiivlepinguid kutsuti kartellilepinguteks. Kollektiivlepingul on siiski kartellilepingu tunnused. Töösisekorraeeskirjad on tähtsal kohal. Suuremad ettevõtted omavad selle kohta käsiraamatuid. Soomes asendab sellist käsiraamatut kollektiivleping. Töösuhte lõpetamise kohta ei ole ette nähtud protseduurireegleid. Kolm klassikalist nägemust (poolte kokkulepe, tähtaja möödumine ja ülesütlemine). Poolte kokkulepe ei pea olema kirjalikult vormistatud. Kõige suuremaid küsimusi tekitab lepingu ülesütlemine. Siin on tooniandev at will doktriin
sisaldab üldkohustuslikke norme ja on allutatud põhiseaduslikkuse kontrollile. Kõik seadusest alamalseisvad õigusaktid (määrused, normatiivse sisuga põhikirjad, juhised, kollektiivlepingud jne), peavad õiguse allikana sisaldama üldnorme, mis nii üksikult kui kogumis on kooskõlas seadusega. Tuleb nõustuda tõdemusega, et kuna TLS-st tulenevalt jääb kollektiivlepingule ainult üksikutel juhtudel TLS-i täpsustamise roll, on kollektiivlepingul töösuhetes tegelikult väga marginaalne normiloov funktsioon". (Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 464, viitab K. Pärnits, Juridica 2009/4 lk 216 ehk K. Pärnits (viide 4), 216.) Konkreetselt tuleb kollektiivlepinguga arvestada TLS § 80 lõike 2 sätetega, millest tulenevalt kollektiivlepinguga vastuolus oleva tähtajalise töölepingu sõlmimine toob kaasa sama 233